aferentsed närvikiud Seljaaju ehitus Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadena Eessarvede tuumad – motoorsed keskused Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Seljaaju ehitus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed) Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel Spinaalsed neuronid Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronid Eferentsed neuronid Alfa-motoneuron Gamma-motoneuron Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed neuronid Aferentsed neuronid Lülineuronid Alfa-motoneuronid Multipolaarne närvirakk (läbimõõt 40 - 70 μ m) Akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust skeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududele
Retikulaarformatsioon ärkvelolek, tähelepanu, orientatsioon. Juhteteed ajus komissuraalkiud (vasaku ja parema poolkera ühendamine), assotsioonikiud, projektsioonikiud (tagavad suuremate ja väiksemtae üksuste koostöö, ka seljaajuga) Limbiline süsteem mälu, emotsioonid, enesealalhoid, söömine,paljunemine, siselundite talitluse regulatsioon, valu, mõnu Basaaltuumad motoorika, suunavad närviimpulsse. Seljaaju funktsioonid reflektoorne (spinaalsed motoorsed refleksid), juhtefunktsioon (vahejaam erutuse juhtimisel ja edasijuhtimine teostusorganitesse) Spinaalnärvid paarilised närvid, jaguneb ventraal (kõhtmised lihased, jäsemete lihased, liigesed ja nahk innerveeritakse siin) ja dorsaalharuks (selja nahk, lülidevahelised liigesed, seljalihased). Ventraalharud on jämedamad ja mood omavahel närvipõimikuid.
Puusaliigese osteoartriit. Mis tahes tüüpi artriit, mis mõjutab puusa, võib põhjustada ka kubeme, alaselja või reie lihaste valu. Valu puusast võib kiirguda kuni põlveni ja puusaliigese haigestumine võib ilmneda nimme- või reievaluna. Puusaliigese artriidi puhul võib olla raskusi kõndimisega ja selle põhjuseks võidakse pidada selga. 9. Lülisamba nimmeosast kanduvad valud Iga struktuur lülisambast (disk, närvid, lihased, fassettliiges, spinaalsed ligamendid) võivad kanda valu edasi teistesse keha piirkondadesse. Spinaalsed struktuurid , mis saavad oma närvivarustuse segmentidest L1 kuni S1 kannavad valu edasi jalgadesse ja kaelaosas C4 kuni T1 kannavad valu kätesse Alumise rinnaosa lihaste spasm võib sageli kanda valu alla alaselga. See on tüüpiline lihasvalu. Valu põhjus paikneb lihase algusepunktis ja kandub lihast mööda oma kinnituspunkti poole. Kui tegeleda kandunud valu alaga - näiteks valud alaseljas, siis
Põhjustavad: süringomüeelia, hematomüeelia, tuumorid, abstess. · Poole seljaaju läbilõike sündroom samapoolselt võib esineda spastilist pareesi/halvatust, segmendi ulatuses lõtva halvatust, süvatundlikkuse häiret. Vastaspoolel valu- ja temperatuuritundlikkuse häiret. · Seljaaju ristläbilõike sündroom spastiline paraparees ja tundlikkuse häire (kõik kvaliteedid), lisanduvad põie talitluse häired. Põhjustavad: spinaalsed traumad, kasvajad, müeliidid, vaskulaarsed haigused. · Ajutüve kahjustus ristuvad sündroomid. Tundehäire kõikide kvaliteedide osas. Samal poolel kraniaalnärvide kahjustus. Vastaspoolel tsentraalne halvatus. Põhjustavad: insult, kasvajad. · Taalamuse kahjustus - kõigi tundlikkuse liikide hemianesteesia. · Sisekihnu kahjustus hemianopsia, hemipleegia, hemianesteesia. ·Ajukoore kahjustus kombineeritud tundlikkuse liikide häirumine. Häiritud
• Dermatomüosiit • Polümüosiit 2. Infektsioosne müopaatia: • AIDS 2. Endokriinne müopaatia: • Hüpo/-hüpertüreoos • Hüpofüüsi haigused • Diabeet Perifeerse närvisüsteemi haigused. Perifeerne närvisüsteem = spinaalsed närvijuured ja kaugemad närvid (alates alumisest motoorsest närvirakust). Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja kesknärvisüsteemi vahel. Neuropaatia ehk perifeerse närvi haigus. Perifeersete närvide haigused ehk neuropaatiad võib jagada väga erinevalt. Nii võime rääkida ühe (mononeuropaatia) või mitme närvi haigustest (polüneuropaatia), ägedatest või kroonilistest, aksonaalsetest või demüeliniseerivatest, geneetilistest või omandatud
Tingimatut refleksi kirjeldas esimesena Rene Descartes, tingitud refleksi avastas Ivan Pavlov. Descartes esitas teoreetiliselt refleksikaare idee. Selle idee eksperimentaalne uurimine toimus mitme sajandi jooksul füsioloogide poolt. Üheks oluliseks tingimatute reflekside toimimise seaduspärasuste uurijaks oli Sir Charles Sherrington (1857 - 1952). Tema ja hilisemate uurijate tööde kaudu eristame tserebraalseid (peaaju poolt kontrollitavaid) reflekse ja spinaalsed (seljaaju poolt kontrollitavaid) reflekse (valdavalt jäsemete sirutused ja painutused). Lihtsad refleksid on uurimiseks närvisüsteemi muudest mõjudest isoleeritud refleksid. Lihtsad refleksid saavutatakse eksperimendis spinaal-looma (kaelaosas seljaaju vigastusega looma) kasutades. Kas juhtivus (teadete edasikandumine) erinevate närvirakkude vahel erineb juhtivusest üksikraku sees? Jah ja ei. Teate ülekanne üksikraku kehas ja dendriidis, (ent mitte aksonis) sõltub
annaabi.ee 
