Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. Prantsusmaal levisid kangelaslaulud kõige varem ning sealt on pärit ka žanri nimetus. Kangelaslood on tavaliselt värsivormis, harvemini proosas või segavormis. Need lõid ja esitasid elukutselised rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Lugusid kandsid nad ette poollauldes, retsitatiivina mingi muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid, nad esitasid vähenõudlikke rahvalikke farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine ja köietrikid. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kes sooritab sangaritegusid ja talub ränki katsumusi oma maa ja rahva nimel. Kangelaseepost iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused,
lährmast ajaloost. põhinevad müütidel , mitmest müüdist koosnevad. 11-13 saj sündis täiesti uust ajastu, lääne-euroopa rahvad hakkasid oma keelseid kangelaslaule krija panema. zanri nimetus chansonon de geste ("kangelasteo laul") päris prantsusmaal, kuna seal hakkas selline eepika kiiresti liikuma. kirjutatud värsivormis ja neid esitasid rändlaulikud. prantsusmaal nimetati neid: zongläärideks, hulgaarideks ja spiilmannideks. oma lugusi kandsid ette poolt jutustades ja lauldes. kasutati zeste ja miimikat. põhines hästi tundud müütidel. Kirik suhtus rändlaulikusse vaenulikult- neiid ei lubatud armulauale ega matta kristliku kombe kohaselt. Kreekas oli laulikuteks aoidid ja rapsoodid, roomas miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahva farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid. Hiljem lisandus sõnakunst. Rahva hulgas väga populaarsed
käsikirju – anglosaksi eepos „Beowulf”. Eepose sündmused toimuvad Taanis ja Lõuna-Rootsis, sest germaani hõimud anglid ja saksid, kes V sajandil tungisid keltide asustatud Briti saartele, tõid kaasa oma pärimused, mis elasid rahvasuus edasi. Kangelane Beowulf võidab koletis Grendeli ja võitleb lohega. 5.Kuidas nimetatakse kangelaslaulude ettekandjaid eri maades? - Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. 6.Mis ajast alates sai Lääne-Euroopas mõjukaks rüütelkonna kultuur? Iseloomusta seda. - 7.Kuidas nimetatakse rüütlikirjandust? - Kurtuaasne kirjandus rüütli ja õukonnakirjandus, sai alguse 11. ja 12. saj Lõuna- Prantsusmaal provanssaalikeelse lüürikana, viljelejateks elukutselised laulikud. 8.Kuidas nimetatakse eri maakondades/maades rüütlilaulikuid?
18. Tähtsamateks tegelasteks on Hrothgar, Beowulf ja lohe 19. Saagad on proosa vormis kirjutatud sugukonnakroonikad 20. Vanaislandi saagad jutustavad võitlustest vaenlastega, omavahelistest tülidest, kaugetest meresõitudest ja röövretkedest Kangelaslaulud ehk kangelaseeposed 1. kangelaslauludes avaldub rahvusteadus ning mitmeski tõuseb esile ka kristluse teenimise ja levitamise vaim. 3. Zonglöörideks/ huglaarideks/ spiilmannideks nimetati Prantsusmaal/ Hispaanias/ Saksamaal kangelaslaulude ettekandjaid. Nende esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või laulkõnesaatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii zestide, miimika kui ka farsilike veiderdustega. Nad rändasid ühest maakonnast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. 6. ,,Rolandi laul" pärineb XI sajandi lõpust või XII sajandi algusest 7
-13. saj tärkas rahvusteadvus: L-Euroopa rahvad hakkasid oma kangelaslaule kirja panema; loodi ka uusi · zanri nimetus pärineb Prantsusmaalt (chanson de geste) · kangelaslood on värsivormis, harvemini proosas või segavormis 2. Rändlaulikud + nende iseloomustus · kangelaslaule esitasid rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati zonglöörideks( jongleur mängija, mängumees), Hispaanias huglaarideks, Saksamaal spiilmannideks · lugusid esitati poollauldes või retsitatiivina(kõnelaul) mingi muusikariista saatel · need olid rahvalikud etendused, mis sisaldasid teatraalseid veiderdusi, zeste ja miimikat · laulu süzee pidi olema tuntud · Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid · Roomas olid miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahvalikke farsse(akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid)
Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda ning ülistasid oma luules nende kangelastegusid. Nad paistsid silma eriti arenenud värsikunstiga nad olevat tundnud 136 värsiliiki. Nende luulet iseloomustab veel kenningiterohkus. 1.3. Keskaegsed kangelaslaulud - Neid peetakse ka mõnede rahvaste eeposteks. - Neid esitasid rändlaulikud, keda Prantsusmaal nimetati zonglöörideks, Saksamaal spiilmannideks ja Hispaanias hulgaarideks. Nad rändasid ühest maakohast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Nende esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või laulkõne (retsitatiivi) saatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii zestide, miimika kui ka farslike veidrustega. Mõnel juhul võis rändlaulik ise olla ka laulu autor. - Vanimad on pärit Prantsusmaalt
annaabi.ee 
