spekter. Tähe tegeliku valgusvõimsuse saame arvutada, kui teame kaugust täheni. Tähe suhteliseks heleduseks ( Päikese suhtes ) ehk suhteliseks valgusvõimsuseks nim. tähe valgusvõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusesse. Tähtede värvus on seotud pinnatemperatuuriga. Tähed jaotatakse spektriklassidesse ( 7 ). Klass O sinakad tähed B sinakasvalged tähed ( Riigel ja Spiika ) A valged tähed ( Siirius , Veega ) F kollakasvalged tähed ( Prooküon) G kollased tähed ( Kapella, Päike) K oranzid tähed ( Polluks ) M punased tähed ( Antaares ) Kaksiktäht kujutab endast tähepaari, mis vastastikuse raskusjõu poolt seotuna tiirlevad üksteise ümber, ühes kindlas tasandis. Visuaalkaksik, tiirlemistasand vaatekiirega risti või üsna vähe kaldu ( tähepaari liikumine on suuremas teleskoobis hästi jälgitav)
keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis. Tähtede spektriklassid: · Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) · Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika · Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) · Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) · Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) · Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) · Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares) (2)
missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis." Tähtede spektriklassid: · Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) · Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika · Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) · Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) · Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) · Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) · Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares) 5
kaugusel. Tähed jagatakse spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik Tähtede spektriklassid: Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares) Liikumine Aastatepikkune mõõtmine näitab, et osa tähti muudab oma asukohta ka jäädavalt
füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis.(Jossif Sklovski "Universum, elu, mõistus") Tähtede spektriklassid: ¤ Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) 5 ¤ Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika ¤ Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) ¤ Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) ¤ Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) ¤ Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) ¤ Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares(www.miksike.ee) 6 Tähtkujud
atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis. * Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) * Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika * Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) * Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) * Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) * Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) * Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares)
Tähespekter näitab, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis. Tähtede spektriklassid: ¤ Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) ¤ Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika ¤ Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) ¤ Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) ¤ Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) ¤ Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) ¤ Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares(www.miksike.ee)
Päike 6000 kollakasvalge Altair/Kotkas 8000 valge Siirius/Suur Peni 9700 valge Riigel/Orion 15500 sinakasvalge Spiika /Neitsi 26000 sinakasvalge 26 Kas Kuu on valgusallikas? Kuigi Kuu paistab mõnikord väga heledalt, val- gusallikas ta ei ole. Kuu pind ei ole tuline, sealt peegeldub vaid valgus, mis on tema pinnale langenud. Lisalugemist Hõõglambi leiutamisest Esimesed katsed hõõglambi valmistamiseks tehti aastatel 1838–1840. Hõõguva kehana kasutati esisalgu sütt. See on igati loomulik, sest ka lõkkes kiirgab valgust hõõguv süsi
on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis." Tähtede spektriklassid: Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika 39 Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks)
annaabi.ee 
