Embrüonaaleas arenevad testised kõhuõõne tagumisel seinal ja laskuvad kõrgematel imetajatel skrootumisse. Kui testised ei jõua skrootumisse (krüptorhism), siis nad ei suuda toota spermatosoide (loom on steriilne) Seemnevääntuubulid - tugevasti väänlevad mittehargnevad torukesed, mis moodustuvad kinnise lingu, mille mõlemad otsad avanevad munandi võrgustikku (rete testis) Kõikide vääntuubulite kogupikkus mõlemas testises on kuldil, pullil kuni 6 km valendikku vooderdab spermatogeenne epiteel, mis sisaldab spermatogeense rea rakuvorme (spermatogoonid, primaarsed ja sekundaarsed spermatotsüüdid, spermatiidid ja spermatosoidid) ning tugirakke e. Sertoli rakke Testise interstitsiaalne kude Interstitsiaalses koes paiknevad testosterooni tootvad rakud - Leydigi e. interstitsiaalsed rakud Munandivõrgustik (rete testis) omavahel seostuvate kanalikeste süsteem, mis paikneb munandi keskseinandis; valendikku
häbememokad, kõdisti M -- munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, sugutisibulanäärmed, suguti, munandikott tööt.: N -- munasarjad -- koores munasarjafolliikulid -> valminud tertsiaarfolliikul lõhkeb -> munarakk välj. munasarjast -> kõhukelmeõõnde -> munajuha = ovulatsioon M -- munandid -- vääniliste seemnetorukeste seintes spermatogeenne epiteel -> spermatogenees -> epiteelist aren. spermid -> munandimanused -- spermide valm., reservuaar erektsioon - suguti korgaskehad täit. verega, imissioon, friktsioon, orgasm, ejakulatsioon - munandimanusejuhad -> seemnejuhad -> seemnepõiekesed -> eesnääre -> sugutisibulanäärmed -> kusiti -> tupp -> emakas -> munajuha = viljastumine viljast. munarakk -> emakas -> idulane pesastub = rasedus
Spermatogenees kestab ilma häireteta kuni surmani. Tsükli kestvus (aeg eelrakust viljastumisvõimeliste spermide tekkeks): ligikaudu 75 kuni 80 päeva, spermid on pidavalt uuenevad rakud Protsess: pilt. Eritingimused: 1) Kehatemperatuurist 2-3 kraadi madalam, see saavutatakse A)munandite laskumisega kehaõõnest munandikotti, see toimub enne sündimist. B) eriline verevarustus veenide ja arterite seinad on koos toimub soojusülekanne. Spetsiaalne biobarjäär spermatogeenne epiteel ei tohi otseselt verega kokku puutuda. Immuunsüsteem hävitaks need kuna need on kehavõõrad rakud. Biobarjääri purunemisel on tagajärjeks steriilsus. Purunemine võib olla juhuslik (sport) või tahtlik Hormoonmõju: peamine hormoonmõjutaja on testosteroon. Tulem: ühest eelrakust moodustub 4 geneetiliselt erinevat haploidset spermi. Häired: 1) Suitsetamine vähendab spermide liikuvust 2) Pidev viibimine kõrge temperatuuri mõjusfääris
ringi. Suubuvad viimajuhakestesse, mis ühinevad munandimanuse peaosas üheks munandimanuse juhaks. Seemnetorukeste vahel on veresoonterikas intertubulaarne sidekude, mis sisaldab Leydigi rakke. Seemnetorukesed on sepermide arenemis paigaks. Seemnetorukestel on välimine mitmekihiline sidekoeline sein, seal paikevad peritubulaarsed rakud, elastsed kiud ja osadel liikidel ka silelihaskiud. Kihid on eraldatud basaalmembraaniga.väänilistes seemnetorukese siseseinas on spermatogeenne epiteel ehk iduepiteel. Iduepiteeli rakkude vahel paiknevad sertoli rakud. Sertoli rakkudel on sugurakkude arengus toetav ja toitainetega varustamise funktsioon. Vahendavad ka väljaspoolt tulevaid androgeenseid signaale arenevatele seemnerakkudele. Ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Kinnituvad basaalmembraanile, tekitavad vere-testise barjääri. Spermatogeense tsükli staadiumides sekreteerivad Sertoli rakud
on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid. Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone, testosterooni ja oksütotsiini tootvaid Leydigi rakke, mis vahendavad
Paaritu emakas, tupp, tupeesik, häbe ja emaskusiti. Käsitletakse ka imetit. 65. Testis, vääntuubuli seina ehitus. Munandeid katab serooskest, selle all valkjaskest (tunica albuginea). Munandi parenhüümi moodustavad mikroskoopilised torukesed, milles toodetakse isassugurakke. Eristatakse väänilisi ja sirgeid seemnetorukesi (tubuli seminiferi: contorti et recti). Sirged ühendavad väänilisi munandivõrgustikuga (rete testis). Väänilise seemnetorukese epiteeliks on spermatogeenne epiteel ja esineb õhuke sidekoeline proopia. Väänilise tuubuli sein koosneb sidekoelisest proopriast ja spermatogeensest epiteelist (epiteeli moodustavad isassugurakkude erinevaid arenguvormid). Kõige alumises reas paiknevad spermatogoonid (lähterakud), mis paljunevad mitootiliselt. Järgmises reas paiknevad prim. spermatotsüüdid (epiteeli suurimad rakud). Prim jagunevad meiootiliselt, tekivad sek. spermatotsüüdid ja seejärel spermatiidid. Spermiogeneesi käigus muutuvad spermatiidid
Eesmärgiks on spermatosoidide moodustamine, säilitamine ja transport ning suguhormoonide süntees TESTIS. VÄÄNTUUBULI SEINA EHITUS. Munandeid katab serooskest, selle all paikneb valkjaskest e albugiinea Munandites toimub spermatogenees ja steroidhormoonide (androgeenide) süntees Munandi parenhüümi moodustavad seemnevääntuubulid, mis on isassugurakkude tekkekohaks Seemnevääntuubuli seina moodustab õhuke sidekoeline proopria ja spermatogeenne epiteel Tuubulitevahelise ruumi täidab interstitsiaalne sidekude, mis paksenedes septideks jagab testise sagarikeks Spermatogeense epiteeli moodustavad isassugurakkude erinevad arenguvormid: Kõige alumises, basaalsemas reas paiknevad alati spermatogoonid – isassugurakkude lähterakud Ümarad tumeda kromatiinirohke tuumaga rakud, mitootilisel jagunemisel tekivad uued spermatogoonid, osa rakke aga muutuvad primaarseteks spermatotsüütideks
) looteea lõpus laskuvad munandid kõhuõõnest munandikotti (kui seda ei toimi, siis on peitmunalisus, mis vajab kiiret kirurgilist sekkumist- esimesel eluaastal). b.) munandites eriline verevarustus, kus verd toovad ja verd viivad veresooned on tihedas kokkupuutes, sissetulev veri jahutatakse maha), tõõtamine/pidev viibimine kõrge temperatuuriga kohtades mõjub halvasti. Spermid on immuunsüsteemi jaoks kehavõõrad ja ei tohi otseselt verega kokku puutuda, vastasel juhul spermatogeenne epiteel hävitatakse. Hapnik ning toitained jõuavad kohale läbi erilise bioparjääri, barjäär läheb katki siis tekib steriilsus. Ovogeneesi eritingimused: ovogenees ei kesta elulõpuni, mis tagab selle, et see on a.) 38 kaitsekohastumus, kuna munarakud on mitteuuenevad siis vananedes tõuseb nendes mutatsioonide arv. Teine ovogeneesi eritunnus: inimesel ja enamustel imetajatel viljastatakse
annaabi.ee 
