SFM Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Kati Helmja Teooria: Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi:
puhastatav aine lahustub kuumas lahustis, puhastatav aine on lahustumatu või nõrgalt lahustuv külmas lahustis, lisandid on kas täielikult lahustuvad külmas lahustis või täielikult mittelahustuvad kuumas lahustis. Ainete sulamistemperatuuride määramine: · Aine sulamistemp on temp, mille juures aine tahke ja vedel faas on normaalrõhul tasakaalus. · Sulamistemperatuur iseloomustab hästi ainet ja tema puhtusastet. Ainete spektrofotomeetriline uurimine: · Spektrofotomeetri abil on võimalik uurida, kuidas neelab uuritav aine elektromagnetkiirgust erinevatel lainepikkustel. · Neeldumisspekter võimaldab aineid identifitseerida ja hinnata nende puhtusastet (erinevatel ainetel on erinev neeldumisspekter). · Lisaks ainete identifitseerimisele võimaldab neeldumisspekter määrata ka ainete kontsentratsioone. Seose aine kontsentratsiooni ja absorptsiooni (kindlal lainepikkusel) vahel
loksutada hoolega. Korrata veel kaks korda 5-minutiliste intervallidega, st 10. minutil ja 15. minutil. Kell: 9:24, 9:26-9:31, 9:32-9:37, Proovidega katseklaasid jätta sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. Seejärel panna valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, varustada need väikeste plastik/klaaslehtrite ning paberfriltriga. Settinud sademega proovid filtrida, kuni lahus on täiesti selge. Esimest 0-lahust filtrisin kaks korda, kuid kuna hilisem spektrofotomeetriline mõõtmine ei andnud sellele proovile ainsana õiget tulemust, siis arvan, et oleks pidanud kolmandat korda filtrima. Spektrofotomeetril määratakse nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel lamba=280 nm (D280), kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. mõõtmistulemus Ctyr mg/ml I: x x II: 0,219 0,035 III: 0,312 0,049 IV: 0,419 0,066
loksutada hoolega. Korrata veel kaks korda 5-minutiliste intervallidega, st 10. minutil ja 15. minutil. Kell: 9:24, 9:26-9:31, 9:32-9:37, Proovidega katseklaasid jätta sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. Seejärel panna valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, varustada need väikeste plastik/klaaslehtrite ning paberfriltriga. Settinud sademega proovid filtrida, kuni lahus on täiesti selge. Esimest 0-lahust filtrisin kaks korda, kuid kuna hilisem spektrofotomeetriline mõõtmine ei andnud sellele proovile ainsana õiget tulemust, siis arvan, et oleks pidanud kolmandat korda filtrima. Spektrofotomeetril määratakse nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel lamba=280 nm (D280), kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. mõõtmistulemus Ctyr mg/ml I: x x II: 0,219 0,035 III: 0,312 0,049 IV: 0,419 0,066
Instrumentaalanalüüs Spektrofotomeetria SFM Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Jelena Gorbatsova Teooria Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langeva valguse intensiivsus
laktaadi produktsioon rakkude (leukotsüüdid) ja bakterite anaeroobse glükolüüsi arvelt Referentsväärtus: 1,1...2,4mmol/L Väärtused üle 3,5mmol/L viitavad bakteriaalsele meningiidile Laktaat Laktaat pleuravedelikus PF-Lac Kontsentratsiooni tõus üle 10mmol/L viitab infektsioossele pleuriidile Laktaat Labordiagnostika Elektrokeemilineensümaatiline meetod (happe-aluse tasakaalu ja veregaaside analüsaatoril) Spektrofotomeetriline ensümaatiline meetod Laktaat Preanalüütika Väga tundlik analüüt säilitamisele! Kasutada fluoriidplasmat (inhibeerib glükolüüsi) Peale vereanalüüsi kogumist asetada jäävette! Vereproovi kogumise ja plasma eraldamise vahel ei tohi olla pikemat ajavahet kui 15min (+4ºC)! Vere säilivus jäävees ainult 5min! Säilitamisel laktaadi väärtused tõusevad! Vajalik saada võimalikult rakupuhas plasma
C6H5OH + NH3 +ClO- + 2OH- bensokinoonklooramiin indofenoolsinine =640 nm o Nitritlämmastiku määramine · Griss´i reaktiiviga =540 nm o Nitraatlämmastiku määramine · Näiteks salitsülaatmeetod Na-salitsülaadi juuresolekul, =415 nm. · Redutseerimisega Cd-kolonnis (fotol) NO2--iooniks, mida määratakse spektrofotomeetriliselt o Kjeldahl lämmastiku analüüs o Raua spektrofotomeetriline analüüs 19 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 o Fenooli, fenooli derivaatide (fenooli indeks) analüüs 4.2 IR spektroskoopia Orgaaniliste ainete identifitseerimiseks ja ka kvantitatiivseks määramiseks Mõõdetakse analüüdi poolt neelatud infrapunase kiirguse intensiivsust, molekulide neeldumisspektrid
Selgita. Ei, loendusproovi maht on väike, loendamist segab bakterite liikuvus ja agregeeritus. 14. Millised on põhilised biomassi määramise meetodid? Otsene – kaalumine. Kaudne – rakususpensiooni hägu OD ja rakukomponentide hulga järgi. 15. Millist biomassi määramise meetodit kasutad, kui tegemist on helbelise konsistentsiga mikroobi suspensiooniga? Otsest – kaalumine. 16. Millel põhineb biomassi spektrofotomeetriline määramine? Suspensioonis olevad rakud neelavad valguse kogust, mis on propotsionaalne rakkude arvukusega suspensioonis. 17. Kas spektrofotomeetriliselt määratakse elus- või surnud rakke? Kõiki, põhineb rakukultuuri tihedusel. 18. Mis on optiline tihedus (OD)? Valguse neeldumine teatud aine lahuses. A. 19. Millise biomassi määramise meetodi valid, kui rakkude arvukus on väga madal? Biokeemilisi analüüse (rakukomponentide hulga järgi). 20
Aga orgaanilist solventi sisaldades on analüüdil lihtsam stats. faasist lahti tulla. 124. pH mõju ainete retentsioonile pöördfaaskromatograafias. Olenevalt pH-st on orgaanilised happed kas protoneeritud või deprotoneeritud kujul, kuna deprotoneerunud kuju on polaarsem, seega kui pH on kõrgem kui pKa siis on molekul valdavalt deprotoneerunud kujul ning retentsiooniaeg on lühem. 125. Detektorid vedelik-kromatograafias. UV-Vis spektrofotomeetriline, fluorestsents, elektrokeemiline, massispektromeetriline detektor. "Tavalises" vedelik-kromatograafias: UV-Vis spektrofotomeetriline; Fluorestsents; Elektrokeemiline; Massispektromeetriline. Ioonkromatograafias: Konduktomeetriline ( Lihtne ja küllalt odav; Vajab temperatuuri kontrolli; Puudus: ka eluent juhib, see vähendab tundlikkust, Lahendus: Kasutada supressorit (supressor sisuliselt eemaldab eluendi ioonid, kuid jätab alles uuritavad ioonid)).. 126
võrreldakse hüübimisaegade erinevust neis kahes katsutis. Referentsväärtused: Normaalleid on negatiivne. Luupus-antikoagulandid esinevad sagedamini SLE ja ka teiste autoimmuunhaiguste, infektsioonide (nt HIV) ja pahaloomuliste kasvajate puhul, samuti mõnede ravimite (nt fenotiasiinid) tarvitamise korral. (http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/Kasiraamat_2002/_Toc121805179) Röntgenoloogiline diagnostika – nt reumatoidartriidi puhul Spektrofotomeetriline määramine – määratakse adenosiini desaminaasi (S-ADA, jt) Adenosiini desaminaas on kõigis kudedes esinev ensüüm, mis osaleb puriinide ainevahetuses. Eriti palju ADA on lümfaatilises koes, kus tal on keskne roll rakkude diferentseerumisel. Rakulise immuunsuse aktiveerumise puhul on ADA aktiivsus kõrgem, ADA vähene aktiivsus viitab rakulise immuunsuse puudulikkusele. Uuritavaks materjaliks kasutatakse Hemolüüsivaba seerum/plasma, pleuravedelik, liikvor
annaabi.ee 
