Prismas muutus valgus värviliseks ja väljudes eraldusid värvid veelgi 9. Mida nimetatakse spektriks? Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast. 10. Mida kujutab endast valge valgus? Valge valgus on liitvalgus mis sisaldab kõikvõimalikke lainepikkustega valgusi 11. Mis on monokromaatne valgus? Monokromaatne valgus on kindla lainepikkusega valgus 12. Loetle spektrivärvid nende esinemise järjekorras Punane – oranž – kollane – roheline – helesinine – sinine – violetne 13. Millises vahemikus on nähtava valguse lainepikkused? 390-760 … nm (punktriiri kohal peaks olema lambda, ma ei oska seda arvutiga teha) 14. Mida kujutavad endas ultravalgus ja infravalgus ning kus nad spektris paiknevad? Infravalgus- valgus,mille lainepikkus on suurem kui 760 nm Ultravalgus-valgus,mille lainepikkus on väiksem kui 380 nm 15
Soojad ja külmad värvid SOOJAD KÜLMAD Värvikontrastid Värv värvis Vastandvärvid Hele tume Soe külm Simultaankontrast Ühe värvitooni mõju teisele Oranzil taustal muutub hall toon külmemaks, sinisel soojemaks Punane ruut tundub valgel taustal tumedam, mustal heledam Spektrivärvid Seitse spektrivärvi Punane oranz kollane roheline sinine indigo violetne Värvispektri jagamine Värvispektri jagamine kuueks tsooniks Spektrivärvid on värvitooni puhtuse hindamisel ideaaliks Vastavalt nägemistajule kolmeks tsooniks RGBsüsteemile aluseks RGB (red green blue) R-red, G-green, B-blue, C-cyan, M-magenta, Y-yellow
majad Fourth level Unenäolisus, poeetiline Fifth level seos Sõltumatu tsentraalperspektiivist Liikuv Mina ja küla Sünnipäev · Nooruspõlves toonid tumedamad ja "porised" Hiljem võtab · kasutusele spektrivärvid, saavutab kuulsuse Aristide Maillol & Charles Despiau -skulptorid Öö- A.Maillol Pablo Picasso & Henri Matisse- Kolm tantsijat- lähenevad P.Picasso realismile
LÄÄNE - EUROOPA KUNST 1920 1940 · ''Madonna reega'' · kunstikeskus Pariis Pariisi koolkond 60 · P. Picasso 000 kunstnikku · ''Guernica'' must-valge, Hispaania · mitmekesine stiilidelt taandub realismi ja kodusõda impressionismi · P. Bonnard · vastandub ''Bauhausile'' propageerib · omapärane neoimpressionism ilutsevat, isikupärast ja tehnilist · ''Naine puuviljadega'' meisterlikkust · skulptor ja maalikunstnik · Art déco · ''Pallase'' kunstnike eeskuju · väike kunstistiil, värvikirev · Suurbritannia suur mõju moodsat kunsti · armastuse ja muusika teemad, aktimaalid toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel · meenutab rokok...
Doppleri efekt Doppleri efekti avastas Austria füüsik Christian Johan Doppler. Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Kui vaatleja ja laineallikas teineteisele lähenevad, siis sagedus suureneb (heli muutub kõrgemaks, spektrivärvid nihkuvad violetse poole- violettnihe), kui nad teineteisest eemalduvad, siis sagedus väheneb (heli muutub madalamaks, spekter nihkub punase poole- punanihe). Doppleri efekt põhjustab vastu valgust kiirusega v leviva aatomi puhul neeldumise tõenäosuse kasvu, valgusega samas suunas liikuv aatom neelab footoni väikese tõenäosusega. Paremalt vasakule liikuvate aatomite pidurdamiseks tuleb neile suunata teine, vastassuunas leviv, laserikiir
tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El.magnet. induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. E=d/dt 5. Ideaalne tasalaine on laine, millel on üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkusega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4-0,75µm(valguse spektrivärvid) Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi. Nende lainete liitmisel ei teki piisavat interferentsipilti. Lainete korral on olemas *interferentis maksimum-valguslained tugevdavad teineteist *miinimum, kus lained kustutavad teineteist Interferentsinähtuste rakendamine *gaasi murdumisnäitaja määramine *täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks *pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks
eluaastani ei müünud ühtegi tööd; oli inimpõlgur, erak; elu lõpul halb nägemine - hakkas tegema skulptuuri; eeskujuks Ingree; tegeles fotograafiaga; arvas, et kunstnik peab maalima seda, mida teised tahavad näha Tema tööd: Belleli perekond, Henri Degas ja vennatütar Lucie, Märguande ootel, Püünel, Priimabaleriin, Ennast pärast kümblust kuivatav naine, Oma parema jala kanda uuriv tantsijanna (skulptuur) Neoimpressionism e pointism *aluseks on spektrivärvid *töö koosnes erineva suurusega värvipunktidest *eesmärgiks kaotada hägusus *kompositsiooni taastamine Van Gogh sündis Hollandis pastori perekonnas; religioosne; töötas vaimulikuna Inglismaal ja Belgias; töötas ka kunstiäris; venna Theo kaudu tutvustus impressionistidega; maalimist alustas 27 aastasena Tema töid: Kartulisööjad, Autoportree, Autoportree seotud kõrvaga, Päevalilled, Iirised,
.). Väljendusvahendiks pinnad, jooned, heletumedusega modelleeritud mahud Juan Gris 1887-1927 sünteetiline kubism- kombineeris enne vormid ja värvid ja alles siis motiivid tavaliselt natüürmordi. Abstraktne kompositsioon. Suured geomeetrilised pinnad, selged kontuurid, erksad ja puhtamad värvitoonid ,,Kitarr noodilehega" , ,,Picasso portree" Robert Delaunay 1885-1941 Erksad ja puhtad spektrivärvid, lähenes värviprobleemidele teaduslikult Maalideseeria ,,Eiffeli torn" - ekspressiivsed jõujooned, murtud kontuurid ja vikerkaart meenutavad värvid- dünaamilisuse illusioon. ,,Ringid", ,,Elektrilised prismad" , ,,Hommaaz Blériot'le", ,,Elurõõm" Fernand Léger 1881-1955 Tumedat värvi silindrid ja torud. Püüd väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust ,,Linn" , ,,Kettad" SKULPTUUR
spektris punasest allpool aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha. Vikerkaare tekkimist aitab mõista hommikuse kaste ja hoovihmajärgse muru vaatlemine, sest just siis võime rohul päikese käes märgata üksikuid eredavärvilisi veepiisku. Kui liigutame veidi oma pead, siis muudavad niisugused piisad värvi. Sobivas ulatuses pead liigutades, võime näha ühes piisas kõiki vikerkaare värve. Spektrivärvid-nad pole vaid moe pärast Ümmargusse veepiiska sisenenud valgus murdub oma esialgsest suunast piisa tsentri poole. Osa sellest valgusest peegeldub piisa tagaseinal piisa sisse tagasi ja piisast väljumisel murdub veel kord. Ümmarguses veepiisas muudavad sel viisil kõige rohkem kiiri oma suunda umbes 42° kaugusel Päikesele vastassuunast. Et vee murdumisnäitaja sõltub kuigivõrd lainepikkusest, siis kalduvad sinised kiired oma esialgsest suunast
Vaakumis või dielektrikus (näiteks õhus) on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka lainete intensiivsus tühiselt väikesed. Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Pikalaineline optiline kiirgus tekib molekulide võnkumistel, aga peamiselt tekitavad optilist kiirgust siiski aatomite väliskihtide elektronid. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks , nähtavaks valguseks ja infravalguseks. 6. Kirjelda röntgen- ja gammakiirgust. Nimeta spektrivärvid, nende energia kasvamise järjekorras. Röntgenikiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Röntgenikiirguse lainepikkuse suurusjärk ühtib aatomite vahekaugusega tahkistes. Gammakiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest. Gammalainet pole enam millegagi võrrelda
Tegelikult on spektris punasest allpool aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha. Vikerkaare tekkimist aitab mõista hommikuse kaste ja hoovihmajärgse muru vaatlemine, sest just siis võime rohul päikese käes märgata üksikuid eredavärvilisi veepiisku. Kui liigutame veidi oma pead, siis muudavad niisugused piisad värvi. Sobivas ulatuses pead liigutades, võime näha ühes piisas kõiki vikerkaare värve. 2.2. Spektrivärvid-nad pole vaid moe pärast Ümmargusse veepiiska sisenenud valgus murdub oma esialgsest suunast piisa tsentri poole. Osa sellest valgusest peegeldub piisa tagaseinal piisa sisse tagasi ja piisast väljumisel murdub veel kord. Ümmarguses veepiisas muudavad sel viisil kõige rohkem kiiri oma suunda umbes 42° kaugusel Päikesele vastassuunast. Et vee murdumisnäitaja sõltub kuigivõrd lainepikkusest, siis kalduvad sinised kiired oma esialgsest suunast kõrvale rohkem kui punased.
o Vormide ja masside kombineerimine · Hakati maalidele kleepima ajaleheväljaandeid, riidetükke, tapeet jne kolaaz (liimitud pildid) Sünteetiline kubism 1911 (esimene näitus) · Suured geomeetrilised pinnad · Selged kontuurid, puhtamad värvitoonid · Siia alla kuulusid alates 1912 ka Braque ja Picasso GRIS · Pildile kandis enne vormid ja värvid, alles siis motiiv · ,,Kitarr noodilehega" DELAUNAY · Eredad, puhtad, spektrivärvid · ,,Eiffeli torn" seeria (Hommaaz Bleriot'le) o Jõujooned, murtud kontuurid · Vikerkaart meenutavad värvid · ,,Ringid", ,,Elektrilised prismad" LEGER · Geomeetrilised kujundid (Cezanne) · Tumedat värvi silindrid, torud · Tahtis näidata inimeste ja masinate ühtekuuluvust · ,,Kettad", ,,Linn" Skulptuur · Geomeetrilised vormid (kuulid, koonused, silndrid) · Motiiv kõigest aimatav, pealispond polnud oeluline BRANCUSI (Rumeeniast Pariisi)
Loodusseadused rühmatööd Rait Rehemets 2008 Leonardo da Vinci "Inimese proportsioonid" "Loodus ei riku kunagi oma seadusi" Leonardo da Vinci ( 15.04.1452 -02.05.1519 ) Riigikogu ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud hulgaliselt seaduseid ja määruseid , mis sätestavad meie toiminguid looduses. Nendest seadustest ja inimese tunnetusest sõltumatult toimivad aga looduses omad objektiivsed seadused. Sageli nimetatakse neid loodusseadusteks. Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseaduseid. Seadus on üldine, objektiivne, püsiv ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede vahel. Seadusi saab avastada ainult praktika ja eksperimendi kaudu. Seadused on dünaamilised ( Newtoni seadused ) ja statistilised ( kvantmehhaanika). Loodustead...
ei müünud ühtegi tööd; oli inimpõlgur, erak; elu lõpul halb nägemine - hakkas tegema skulptuuri; eeskujuks Ingree; tegeles fotograafiaga; arvas, et kunstnik peab maalima seda, mida teised tahavad näha Tema tööd: Belleli perekond, Henri Degas ja vennatütar Lucie, Märguande ootel, Püünel, Priimabaleriin, Ennast pärast kümblust kuivatav naine, Oma parema jala kanda uuriv tantsijanna (skulptuur) Neoimpressionism e pointism *aluseks on spektrivärvid *töö koosnes erineva suurusega värvipunktidest *eesmärgiks kaotada hägusus *kompositsiooni taastamine Van Gogh sündis Hollandis pastori perekonnas; religioosne; töötas vaimulikuna Inglismaal ja Belgias; töötas ka kunstiäris; venna Theo kaudu tutvustus impressionistidega; maalimist alustas 27 aastasena Tema töid: Kartulisööjad, Autoportree, Autoportree seotud kõrvaga, Päevalilled, Iirised,
magnetvälja) kooseksisteerimisel, siis nägemisaistingu põhjustab siiski vaid elektrivälja mõju meie silmale. 14.Millise lainepikkusega elektromagnetlaineid näeme valgusena? Kõikidest elektromagnetlainetest näeb inimese silm ainult seda osa, kus laine sagedus jääb vahemikku 1014...1015 Hz. Sellise sagedusega elektromagnetlaineid nimetatakse nähtavaks valguseks. 15.Erineva lainepikkusega valguslaineid tajume värvidena. 16.Kirjuta spektrivärvid õiges järjekorras. Tabel 3.1. Värvuste ja lainepikkuste vaheline seos Värvus Lainepikkus, nm Punane 760...630 Oranz 630...600 Kollane 600...570 Roheline 570...520 Helesinine 520...470 Sinine 470...420 Violetne 420...380
Lenzi: induktsioonivoolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El.magnet. induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. E=d /dt 5. Ideaalne tasalaine on laine, millel on üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkusega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4-0,75µm(valguse spektrivärvid) Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi. Nende lainete liitmisel ei teki piisavat interferentsipilti. Lainete korral on olemas *interferentis maksimum-valguslained tugevdavad teineteist *miinimum, kus lained kustutavad teineteist Interferentsinähtuste rakendamine *gaasi murdumisnäitaja määramine *täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks *pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks 1. senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt 2. ohmi seadused 3
Valguse intensiivsuseks nimetatakse pinnaühikult ühes sekundis kiiratud energiavoogu Valgustugevuse I mõõtühikuks on kandela: 1 cd kiirgab absoluutselt must keha 1/60 cm² suuruse pinnalt normaali suunas temperatuuril 2042,5 K Valguse interferents ja difraktsioon Ideaalne tasalaine on laine, millel on üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkusega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4 0,75µm(valguse spektrivärvid) Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi. Nende lainete liitmisel ei teki piisavat interferentsipilti. Lainete korral on olemas *interferentis maksimumvalguslained tugevdavad teineteist *miinimum, kus lained kustutavad teineteist Interferentsinähtuste rakendamine *gaasi murdumisnäitaja määramine *täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks *pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks
teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse VÄRVIRING- mis on lihtsaim värvide ja värvuste liigitamise ja korrastamise viis. Värviringis on kolm põhivärvi ehk PRIMAARVÄRVI- KOLLANE, PUNANE,SININE Värviring Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse segu- ehk kõrval- ehk sekundaarvärvid punane + kollane = oranz punane + sinine = violett kollane+ sinine = roheline Värvi põhikarakteristikud Värvitoon (värvus)- Ideaaliks spektrivärvid Küllastus, kromaatilisus Kromaatilised ehk värvilised värvid Akromaatilised ehk värvitud värvid võimaldavad toone helestada ja tumestada Värvide liigitus ja koostis Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad aga lahustuvad. Värvi omadused võib tinglikult jagada kolme gruppi:
vahe, st blokeeritakse osad, mida kumbki filtritest läbi ei lase- üle 520 nm ja alla 480 nm- ja alles jääb roheline spektriosa) Aditiivse segamise puhul tulemus on teistsugune, sel juhul stimuleerivad kaks või enam stiimulit (värvi) üht ja sama reetina osa, seega segunemine toimub vaataja silmas (nt erineva valgusega projektorid valgustavad üht ja sama piirkonda ekraanil; värvi- TV; optilised maalimistehnikad,nt pointillism....). Aditiivse segamise puhul moodustavad teatud puhtad spektrivärvid nn komplementaarvärvusi (eesti k nim ka vastandvärvusteks) . Igal värvitoonil on olemas komplementaarne e. vastandvärvus. Vastandvärvid asuvad värviringil diametraalselt vastupidises küljes. Kui värv "segada" oma vastandvärviga, on tulemuseks monokromaatilise värvi tajumine (näit. punane-roheline; sinine-kollane...). Vastandvärvused ja ka heleduskontrast avalduvad ka mingi ühetaolise pinna tajumisel, kui see piirneb teist värvi pinnaga simultaankontrast või negatiivse
täisringikujulist vikerkaart. Jällegi peab päike jääma selja taha ja all sadama vihma. Mis on vikerkaar? Optiline nähtus, mis tekib valguse vastastikmõjus veepiisakestega ja mis kujutab endast tavaliselt värvilist kaart või nende süsteemi. Vikerkaar EI ole halo, mis tekib jääkristallidel. Vikerkaar ON udukaar ja pilvekaar. Miks vikerkaar on värviline? Valgus murdub tilka sisenedes ja väljudes, kusjuures iga lainepikkus veidi erinevalt (dispersioon) ja nii lahutuvad spektrivärvid. Mitu värvi on vikerkaarel? Kui piisad on vähemalt mõne kümnendikmillimeetrise läbimõõduga (uduvihm), siis on see värviline, harilikult on esindatud kõik 7 spektrivärvi, kuid võib arvata, et olemas on ka UVc. Väga väikeste piiskade (udu) puhul saavutab difraktsioon nii suure ülekaalu, et näeme laia valget kaart. Mis kujuga on vikerkaar? Ring, kuid maapealne vaatleja näeb kaare või parimal juhul poolkaarena. Kui piisad ei ole sfäärilised, siis on vikerkaar ebasümmeetriline
polarisatsioon Valguse refraktsioon ?? Valguse interferents on lainete liitumisel tekkiv püsiv energia ümberpaiknemine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides ja nõrgendamisest teistes punktides. Kui käiguvahe on pool lainepikkust (1/2,3/2,5/2..), siis lained kustutavad teineteist, kui lained võnguvad samas faasis, siis tugevdavad üksteist. Võimalik, et samal ajal ühed spektri värvid võimendavad ja teised spektrivärvid nõrgendavad üksteist. et 10 -8 *c=10-8 *3* 10-8=3m, sel juhul on interferents võimatu. Newtoni rõngad on interferentsi tulemus. Valguse dispersioon Erineva lainepikkusega valgus omab erinevat murdumisnäitajat. Igal lainepikkusel on oma murdumisnäitaja, prisma lahutab valge valguse spektri värvideks Erinevad lainepikkused levivad keskkonnas erineva kiirusega n=c/v dn/dv>0. Normaalne dispersioon =v
bronhiaalhaigusi, deliiriumi, silma ja kõrva haigusi ning haukuvat köha. (holisticonline.com) Indigo on laubatsakra tunnusvärviks. Kui tsakra on peaaegu must või vesililla tuleks pöörata tähelepanu oma tervisele. Laubatsakraga on seotud nägemisprobleemid, ärevus, halb kuulmine, ninakinnisus, peavalu, migreen, tasakaaluprobleemid, ajuveresoonte trombid ning ajukasvajad. (Struthers 2008: 58, 59) 7 1.3.2 Valge Valges peituvad kõik spektrivärvid. Valge seostub puhtuse, hingelisuse, süütuse ja puhtusearmastusega. Valge võib tekitada üleolekut, täiuseiha ning võimetust teha kompromisse. Valge on värv, mis sobib kõigi seisundite ravimiseks. Seevastu musta ei kasutata tervendamisel kunagi. (Struthers 2008: 42) 1.3.3 Roosa Roosa on tingimuseta armastuse värv. See sobib inimestele, kelle jaoks punane mõjub liiga pealetükkivalt ja tugevalt. Roosa annab meile energiat, motiveerib ning aktiviseerib. Roosa on
annaabi.ee 
