saame siis välja arvutada, kui teame ta kaugust. Mõnikord kasut. tähtede suhtelist heledust, see näitab mitu korda on tähe valgusvõimsus suurem Päikese vv.st. Kõige levinum aga on absoluutse tähe suuruse kasutamine- see on tähe näiv heledus, kui see täht asuks meist 10 pC kaugusel. Tähtede heledused võivad erineda üksteisest väga palju. On neid, mille heledus on 500 tuhat korda meie Päikese omast suuremad, ja on neid, mille oma on samapalju väiksem. 12. Tähtede spektriklassid. Pärast seda, kui tähti hakati pildistama, hakati tähti liigitama spektriklassiide järgi. Need spekt.klassid on seotud tähtede ja temperatuuriga. Alustame kuumematest tähtedest: O klass- ülikuumad tähed, tähe pinnatemp. üle 30 000K. Kõige rohkem- heeliumijooned, kuid üldiselt on spektri jooned nõrgad. B klass- kuumad tähed, temp. üle 20000 K, spektris on tugevad heeliumijooned. A klass- temp. üle 10 000 K, spektris on eriti tugevad vesinikujooned. F klass- temp
tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3. Mis on galaktika, galaktikate jaotamine nende kuju järgi. Galaktikate ruumiline paiknemine. Linnutee galaktika iseloomustus 4. Hertzsprung Russelli diagramm – tähti iseloomustavad suurused graafiku telgedel, tähtede grupid diagrammil 5. Tähti iseloomustavad parameetrid, tähesuurused, nende tähendus 6. Tähtede spektriklassid, mida näitavad. Tähtede suuruse järgi taotamine 7. Tähtede tekkimine ja evolutsioon. Supernoova, must auk, neutrontäht 8. Hubble`i seadus ja konstant
F-klass V 10 000° K (valged) VI 20 000° K (sinakasvalged) B-klass VII 30 000° K Heleduse järgi: I-II kõige heledamad tähed e. ÜLIHIIUD III Hiiud IV Allhiiud V Kääbused (Päike) VI Allkääbused VII Valged kääbused väga-väga kuumad ja väikesed 1 Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? - diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid; Vertikaalteljele kantakse tähtede heledused võrreldes Päikesega või absoluudsed tähesuurused (võrreldes päikesega) (alt-ülesse heledus suureneb) Peajada Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. (Päike on seal) On tasakaaluasendis olevad tähed. On sinna oma arengus jõudnud. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks.
Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. Astrofüüsikud jaotavad tähed spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik. Kõige lihtsamas jaotuses on 7 spektriklassi, kuhu kuuluvad tähed temperatuuridega 3000- 30000°. Tähe spekter ütleb meile, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis. Tähtede spektriklassid: · Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) · Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika · Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) · Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon)
Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. "Astrofüüsikud jaotavad tähed spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik. Kõige lihtsamas jaotuses on 7 spektriklassi, kuhu kuuluvad tähed temperatuuridega 3000- 30000°. Tähe spekter ütleb meile, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis." Tähtede spektriklassid: · Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) · Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika · Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair)
II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega.
II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega.
Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel. Tähed jagatakse spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik Tähtede spektriklassid: Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon)
punased tähed.(Heikki Oja "Põhjanael") Pinnakihi temperatuuri pidevale muutumisele vastavat tähespektrite jada tähistatakse sümbolitega O, B, A, F, G, K ja M. Tähespekter näitab, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis.(Jossif Sklovski "Universum, elu, mõistus") Tähtede spektriklassid: ¤ Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) 5 ¤ Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika ¤ Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair)
Päike ongi G-klassi täht. · K -- T = 4000 K, ilmuvad esimesed molekulaarribad (titaanoksiid TiO). · M -- T = 3000 K ja vähem. Molekulaarribad domineerivad, pidev spekter on vaevu jälgitav. Tähtede füüsika 1. Mis on Hertzsprung-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Hertzsprung-Russelli diagramm näitab spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahelist seost. Koostamine: ühele teljele kantakse spektriklassid ehk temperatuurid ja teisele teljele absoluutsed tähesuurused. Iga täht saab endale diagrammil oma punkti vastavalt temperatuurile ja absoluutsele tähesuurusele. Diagrammil tekivad piirkonnad: ülihiiud, punased hiiud (külmad, suured ja võimsad tähed), punased kääbused (väikeste mõõtmetega külmad tähed), valged kääbused (väikeste mõõtmetega kuumad tähed), põhijada tähed (Päike on ka peajada täht). 2. Mis on peajada?
Neist kõrgemal ja paremal paiknevad veelgi haruldasemad üliheledad punased tähed. Pinnakihi temperatuuri pidevale muutumisele vastavat tähespektrite jada tähistatakse sümbolitega O, B, A, F, G, K ja M. Tähespekter näitab, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis. Tähtede spektriklassid: ¤ Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) ¤ Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika ¤ Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) ¤ Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon)
Tähtede tegeliku heleduse võrdlemiseks kasutatakse absoluutset tähesuurust – so näiv tähesuurus, millisena paistaks vaadeldav täht Maast 10 pc (32,6 ly) kaugusel. Päikese absoluutne tähesuurus on 4,75m, öötaeva ühel heledamal tähel Vegal aga 0,58m. Suurima teadaoleva absoluutse heledusega objekt on hiiglaslik elliptiline galaktika M87, mille absoluutne tähesuurus on -22m, mis paistaks meile 10 pc kauguselt umbes 5∙1010 korda heledam kui samal kaugusel asuv Päike. Tähe spektriklassid Teiseks tähtsaimaks tähte kirjeldavaks karakteristikuks tähe heleduse kõrval on tähe spekter, mis annab uurijatele detailse ülevaate nii tähe keemilisest koostisest, massist (mis on seotud läbimõõduga) kui kirjeldab tähe nähtavat värvust (pinnatemperatuuri). Erineva spektriklassi tähti tähistatakse suurtähtedega: O, B, A, F, G, K, M O – sinised, kõige kuumemad (pinnatemp. 25 000 … 50 000K) tähed, koosnevad peamiselt ioniseeritud vesinikust
Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. "Astrofüüsikud jaotavad tähed spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik. Kõige lihtsamas jaotuses on 7 spektriklassi, kuhu kuuluvad tähed temperatuuridega 3000- 30000°. Tähe spekter ütleb meile, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis." Tähtede spektriklassid: Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika 39 Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair)
annaabi.ee 
