1)Kust võiks tõmmata piiri mikro- ja makromaailma vahele? Aatomituuma läbimõõdust kuni molekulide mõõtmeteni võime lugeda mikroks e. kordaja 10astmel-8. Raku mõõtmetest kuni Maa diameetrini võime lugeda makroks. Ehk kuni 10 astmel 7, 2)Millise katse tegi Rutherford koos oma õpilaste Marsdeni ja Geigeriga? Mida nad selle katsega uurisid? Nad kiiritasid kullalehekest raadiumikübemest kiirguvate alfa- osakestega. Nad uurisid aatomituuma. 3)Millised olid Rutherfordi katse olulised tulemused ja millised järeldused neist sai teha? Tulemuseks leidis rutheford, et positiivne laeng on koondunud tuuma. Järeldati, et Tuumad koosnevad + laenguga prootonitest ja laenguta, neutraalseist neutronitest. 4)Kirjelda planetaarset aatomimudelit koos suurusjärkudega mõõtmete kohta. See sarnaneb päikesesüsteemiga. Aatomi mõõtmed on umbes 10 astmel -10 m, tuuma omad umbes 10 astmel-15m. Teadlased käsitlevad elektroni punktmassina. 5)Kirjelda planetaarsest aato...
seega väheneb energia, millega võib kaasneda elektroni kukkumine tuuma. See teooria kestis 2 aastat, sisi täiendas N. Bohr seda molekuli, pannes elektronid stabiilselt liikuma. N.Bohr Täiendas Rutherfordi aatomimudelit, kus elektronidel on kindel trajektoor. Bohri aatomimudel võimaldas arvutada spektrijoonte lainepikkusi ja ionisatsioonenergia väärtust, kuid selle põhjal ei õnnestunud ennustada keerulisemate aatomite spektreid ning ei osatud seletada, miks on mõni spektrijoon lõhenenud. Ionisatsioonenergia-elektronide eraldumine neutraalseist aatomeist või molekulidest. See teooria kestis 11. Aastat, enne kui tuli kvantmehaanika. W. Heisenberg Heisenberg koos E. Schrödingeriga 1925.a arvutasid välja mikroosakeste mehaanika, kus võtsid arvesse ka laineomadusi. Nende arvutamismeetod oli küll erinev, kuid lõpptulemused olid samad. Ja nii tuligi välja uus teooria, mis kandis nime kvantmehaanika. Selle põhiülesandeks on kirjeldada osakestele vastavaid laineid
Kadrioru Saksa Gümnaasium Laserid (referaat) Sigrit Link 12B/R Tallinn 2010 2 Sisukord Mis on laser?............................................................................................................................... 4 Laseri tüübid............................................................................................................................... 4 Laserkiire omadused................................................................................................................... 4 Laseri kasutusvaldkonnad........................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 9 ...
Õhk-atsetüleen (põlemistemperatuur 2250oC) (õhuhapnik on oksüdeerijaks) või N2O-atsetüleen (2955oC) (kui on vaja kõrgemaid temperatuure). Uuritav aine pihustatakse tavaliselt vesilahusena leeki. Nebuliseerimine ehk udustamine. Antud juhul leek täidab küveti rolli. Aur läbib leegi. Peale leeki on monokromaator. Valgusallikas ise kiirgab juba spetsiifilisi spektrijooni. Monokromaatori ülesanne on eraldada proovile langenud spektrijoontest üks spektrijoon, mis meile huvi pakub. See spektrijoon, millel soovime mõõtmist teostada. See langeb fotoelemendile. Pilu laiust on võimalik väga täpselt reguleerida. Leegis tekib ka teatud kiirgus aatomite ergastumise tõttu, mis summeerub lambi poolt tekitatud kiirgusega. Aatomite ergastumisest tingitud kiirguse mõju ellimineerimiseks kiirgab lamp valgust impulssidena, sagedusega 50 impulssi sekundis (50 Hz).
violetne (lilla) värvus. Teist järku vikerkaares on värvused vastupidised, st. kõige kõrgemal on lilla värvus ja kõige madalamal punane värvus. Spekter-Spektriks nimetatakse diagrammi, mis näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalriist-Spektraalriist on seade spektri saamiseks, vaatlemiseks ja mõõtmiseks. Spektraalriistas kasutatakse valguse komponentideks lahutamiseks kas prismat või difraktsioonivõret. Spektrijoon on spektraalriista sisendpilu kujutis. Kiirgusspekter ja neeldumisspekter-Kiirgusspekter kirjeldab kiirgunud valguse koostist, neeldumisspekter neeldunud valguse koostist. Pidevspekter ja joonspekter-Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused, joonspektris ainult osa. Valguse kiirgumine valguse kiirgumine seisneb selles, et aineline objekt tekitab oma energia arvel täiendava väljaportsjoni ehk kvandi. Neeldumisel annab kvant oma energia ja
aatomipomm.Mõistes esimesena võimalikku tuumsantaazi, esitas ta juba enne tuumapommi valmimist 1944.a. Suurbritannia peaministrile Churchillile ja USA presidendile Rooseveldile ettepaneku seada sisse rahvusvaheline kontroll tuumarelva üle. Tema viiest pojast - Aage Bohrit sai füüsikune Nobeli preemia. Suri 1962.a. Kuid paraku ka Bohri teooria põhjal ei õnnestunud ennustada keerulisemate aatomite spektreid, samuti seda, miks mõni spektrijoon on lõhenenud kaheks kõrvutiasetsevaks jooneks või seda, miks mõni joon on laiem kui teised. 1924.a. esitas prantslane Louis de Broglie hüpoteesi, mille kohaselt peaksid kõigil osakestel olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi . Seletus, miks on elektroni liikumisel ühed orbiidid lubatud, teised keelatud , tuleneb laineomaduste ja korpuskulaarsete omaduse vahelisest seosest . c h
(100%) 1. PEATÜKK AATOMID Kvantmehaanika – kirjeldab väikeste osakeste (molekulide, aatomite ja nende koostisosade) käitumist. Matemaatiline teooria, mis võimaldab ennustada mikroosakestega toimuvate protsesside tulemusi Elektroni laeng: -e = 1,602 * 10-19 C Elektroni mass: me= 9,109 * 10-31 kg Elektromagnetkiirgus: liigum ruumis (vaakumis) kiirusega c= 3,00*108 m/s. Lainepikkus lambda; sagedus v (nüü), ühik: 1Hz=1s-1; lambda * v =c Iga spektrijoon vastab aatomis elektronide üleminekule kahe energianivoo vahel. Nt vesiniku aatomi (ainult 1 elektron) korral: v = R [1/n21 – 1/n22] ; n1, n2 = 1,2,3,... n1 ei võrdu n2; R on katseliselt määratud Rydbergi konstant 3,29*1015 Hz Kvantteooria. Kuumutatud kehad kiirgavad, sõltuvalt temperatuurist, infrapunast, nähtavat või ultraviolettkiirgust Max Planck, 1900: energia kiirgub kvantide kaupa, aineosake saab energiat kiirata või neelata vaid kindla suurusega portsjonitena (kvantidena).
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
