*Hlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda *Esialgu vimul aristokraadid *Sparta ei arenenud teliseks linnaks *594. a. Ekr Soloni reformidega laiendati lihtrahva osa *Riigi elanikkonna moodustasid: 1)Spartiaadid ehk Sparta riigijuhtimises ja piirati aristokraatia eesigusi. 5. saj. kodanikud 2) Perioigid isiklikult vabad poliitiliste igusteta Keskpaigal eKr kujunes v lja kindlalt demonkraatlik kord, spartiaatidest sltuvad Lakoonika asukad 3) heloodid ehk kogu vimut ius oli rahvakoosolekul, millest vtsid osa kik spartiaatide maaorjad, alistatud messeenlasedja osa kodanikud. Lakoonika phirahvast *rahvakoosolekud toimusid iga 10 p eva tagant, nende *riigi eesotsas kaks p ritava vimuga kuningat ehk vaheajal tegelesid riigiasjadega 500liikmeline nukogu ja
Ise koosnes neljast kindlustamata külast. Ühiskond jagunes kolmeks kihiks: 1) spartiaadid kodanikud 2) perioigid - sõjaväe ja andami kohustuslikud inimesed. 3) heloodid spartiaatide orjad( messeenia maakonna kodanikud) Valitsemiskorraldus: 1) juhtisid 2 päritava võimuga kuningat 2) geruusid ehk vanemate nõukogu. Koosnes 30st üle 60 aasta vanast kodanikest, kes andsid kuningatele nõu. 3) 5 efoori, kes valiti igal aastal rahvakoosolekul 4) apella ehk kõikidest spartiaatidest koosnev rahvakoosolek. Ateena: asub Atika maakonnas. Kui 6. saj viis Salon läbi oma reformid, hakkas kujunema demokraatlik valitsemisvorm. Ta püüdis türanniat vältida, jagades võimu võrdselt. Ateena kõrgperiood oli 5. saj, kui valitses riigijuht Perikles. Riigiasju arutas 10ne päeva tagant kogunev rahvakoosolek. Vahepeal arutas 500 nõukogu. Lisaks valiti igal aastal liisu heitmise teel 6000 kohtunikku, kes jagunesid kogudeks. Ametnikest olid kõige
varanduslik tsensus, mis määras, et soovi korral kodanikuks saada, pidi soovija olema piisavalt varakas, et soetada endale jalaväelase täisvarustus. Varustuse omamise vajalikkuse põhjuseks oli omakorda see, et iga linnriigi kodanikud pidid oma riiki ise kaitsta aitama. Eraldiseisvate näidetena võib välja tuua Ateena ja Sparta. Ateenas omas kodakondsust iga meessoost täiskasvad Atika põliselanik. Spartas aga olid kodanikud vaid üle 30-aastased spartiaatidest mehed, kes olid varemalt läbinud sealsed kombekohased sõjaväetreeningud. Tänapäeval omandatakse kodakondsus enamasti sünniga, kui sünnid riigis, mille kodanikud su vanemad on. Kodanikuõigused antakse kõigile lastele, olenemata nende soost või nende perekonna varalisest seisusest. Kuna kodanike alla käis vaid väga väike hulk linnriikide elanikke, ei toetunud ühiskond neile. Suurema osa rahvastikust moodustasid talupojad, kellest varakamad võisid omada
Riigi huvid olid otsustele tähtsamad kui üksikisiku huvid Eluaegne treening Eesotsas 2 kuningat Geruusia – suursugustest spartiaatidest vanemate nõukogu Võrdsus ja ühtekuuluvus Juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed 3. Periklese valitsusajal kujunes Ateenas kindlalt demokraatlik riik. Kõik
Sõjaväepealikud ja kõrgeimad preestrid. GERUUSIA: Liikmeteks 2 kuningat ja 28 geronti ( ,,vanakest" ). Kõrgeim nõukogu, kes arutas läbi seaduseelnõud ja mõistis kohut. Geront ehk ,,vanake" - vähemalt 60.aastane mees ( eluaegne amet ). 5 EFOORI: Kõrgeimad riigiametnikud, kes valiti igal aastal rahvakoosolekul. Kontrollisid ja karistasid kuningaid ja riigiametnikke. Auväärseima järgi aastate nimetamine. RAHVA KOOSOLEK: Liikmeteks täisealised spartiaatidest mehed. Õigus geruusia otsused heaks kiita või tagasi lükata. Hääletasid kisaga. SPARTA ÜHISKONDA ISELOOMUSTAVAD: Riigielu stabiilsus ( riigikord pika aja jooksul ei muutunud ). Sõjaline üleolek naabritest ( tulenes kasvatuse ja ühiskonnakorralduse eripärast ). Kodanike huvid olid allutatud riigi huvidele. Vaimukultuur oli kidur. ATEENA POLIS Atika maakond: Ateenlased olid joonia päritolu kreeklased.
kümne päeva tagant agoraal, sinna kuulusid vabad täiskasvanud meessoost põliselanikud spartiaat- vähemus (15%) aristokraatlikus Sparta linnriigis, kuid täieõiguslikud kodanikud (mehed), nende käes oli võim ehk nende õigus: valitseda riiki ja kohustus: kaitsta riiki perioik- enamus (65%) aristokraatlikus Sparta linnriigis. Nad olid vabad, kuid poliitiliste õigusteta kodanikud, sõltusid spartiaatidest heloot- ori Spartas faalanks- jalaväe formatsioon. makedoonia omas polnud kodanikud, vaid palgasodurid. spartarastel olid oma kodanikud.makedoonlastel oli vaike kilp, polnud suurt vaja türannia- oli inimene, kes oli kukutanud relvajõul endise valitsuse ja kehtestanud siis oma ainuvalitsuse demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse
Samas muutis Korintose üheks tugevaimaks linnriigiks, ehitas sadamaid. Järeltulija kukutati 582, oligarhiline kord taastati. Lykurgos: Sparta legendaarne seaduseandja, ühiskonnakorraldusele alusepanija, sotsiaalse- ja kasvatussüsteemi looja. Sai seadustiku Suur Rhetra Delfi oraaklilt (8-7 s). Pärimuse järgi seadustik enne Messeenia vallutamist (8 s), kogu terviklik süsteem 7-6 s. Spartat valitses 30- liikmeline eluaegne geruusia üle 60-aastastest suurtsugu spartiaatidest, rahvakoosolek võttis vastu lõppotsuse.Valiti 5 efoori - riigiametnikku. Kylon: 636 või 632 OM võitja Kyloni vandenõu, esimene Ateena ajaloo kindlalt dateeritud sündmus. Püüdis oma äia Megara türanni toel Ateenas türannivõimu haarata. Vallutas OM mängude ajal Akropoli, piirati, pääses põgenema. Kaasavandenõulased tapeti sõnamurdlikult Alkmeoniidide ülikusoo poolt pühamute altarite ees, sealt tuleneb pühaduseteotuse eest
Muude Kreeka linnade väga patriarhaalse ellusuhtumise tautal paistsid Sparta naised silma kõrgema positsiooniga ühiskonnas. Tõenäoliselt aitas sellele kaasa nende suurem roll majapidamise korraldamisel, mis tingitud meeste pidevast eemalolekust. 15 Sõjalise suunitlusega kasvatus ja jätkuv väljaõpe ka täiseas, samuti vapruse ja distsipliini erakordselt kõrge hindamine, tegid spartiaatidest parimad hopliidid Kreekas. 6. sajandist peale püsis Sparta armee suuremates lahingutes pikka aega võitmatuna, millest sai Sparta hegemoonia kindel tagatis. Ühtlasi kaasnes spartalaste militaarse elulaadiga spartalik ellusuhtumine, mille juurde kuulus lühike lakooniline jutt ja põlgus teiste linnriikide toretseva elunautimise vastu. Kuid laul, tants ja pidustused polnud ka spartiaatidele võõrad, vaid seondusid tihedalt spartiaatide kasvatusega. Sparta
annaabi.ee 
