Rahvakoosolek polnud Ateenas tähtis, sest riigivõim oli aristokraatide seast valitud ametnikel ja nõukogul (demokraatlikuks riigiks sai Ateena alles 5. sajandil eKr). Spartas oli riiki juhtivas eesotsas kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Lisaks kuningatele juhtisid riiki vanemate nõukogu - geruusia. Võimukandjate tegevust kontrollisid omakorda viis efoori ehk kõrgemat riigiametnikku, keda valiti iga- aastaselt. Kuningad täitsid preestrikohustusi ning juhtisid sõjaväge. Spartiaatidel oli väga range sõjaväeline kasvatuslik süsteem - seitsmeaastaseks saades pidid poisid kodust välja kolima ja eluga ise hakkama saama. Kahekümneselt saadi täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Suur osa spartiaadi elust veedeti kodust eemal - kas sõjalistes harjutustes või lahingutes. Ateenas saadeti seevastu seitsme aastased poisid kooli, kus nad õppisid muusikat, luulet, lugemist ja kirjutamist
kooli, kus õpiti mitte ainult sõjakorraldust, vaid areneti ka vaimselt, kirjutades luulet ja muusikat. See viis Ateena vaimumaailma arenemise sellisele tasandile, et selle polise kodanikest said edukad teadlased, kirjanikud, luuletajad ja filosoofid. Üheks selliseks näiteks on Ateena seadusandja Solon, kes oli varajase perioodi silmapaistev poeet. Käsitledes Spartat teisest küljest, oli iga spartiaat justkui kuningas omaette, kelle käsutuses olid orjad, kes tegid ära kogu töö. Spartiaatidel endil oli seega vaid sõjaväekohustus. Erinevalt Ateenast ei saanud Sparta riigiametnikeks inimesed liisu teel, vaid kodanike seast valiti välja iga aasta 5 efoori. Riiki juhtis aga üheaegselt kaks kuningat. Kuid viimase sõna ütles siiski kõigi spartiaatide koosolek. Selle põhjal võib öelda, et riiki juhtisid arukad inimesed, kes meeldisid enamikule. Sparta stabiilse olukorra tõttu ei esinenud neil kunagi türanniat, mis oleks võinud viia sisemiste kriisideni.
järeltulijateks Ühiskond: · Spartiaadid (omavad kodanikuõigusi, neid on väga vähe, 5%) · Perioigid (vabad, kui poliitiliste õigusteta sõjaväe- ja andamikohustusega Sparta elanikud, 60%) · Heloodid e. orjad (Alistatud Messeenia maakonna elanikud, 35%) Spartas peeti riigi huve üksiku omast tähtsamaks. Riiki valitses väike grupp aristokraate, helootidele see ei meeldinud, seega oli vaja neid kuuletuma sundida. Selle jaoks oli spartiaatidel kasvatussüsteem 7. aastaselt saadeti poisid omavanustega ise elama ja füüsilise treeninguga tegelema, alles kolmekümneselt loeti neid täisväärtuslikeks kodanikeks, kes pidi olema abielus ja omama maad. Karm distsipliin tagas stabiilsuse, türanne Spartas polnud. 2. Demokraatia · Rahvakoosolek kõik kodanikud osalevad · Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva seast
Neil olid ühised pidusöögid ehk sümpoosionid, oma sõpruskonnaga. Igaüks proovis olla parim. 7.Ühiskond Kreekas oli patriarhaalne. Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eeskoste all. Käisid enamasti vaid usupidustustel. Naise koht oli kodus ja arvati, et mida vähem ta sealt ära käib, seda parem. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Naiselt nõuti monogaamisust. 8. Spartas peeti riigi huvisid üksikisiku huvidest olulisemaks. Spartiaatidel oli väga range sõjaline kasvatussüsteem. Spartas oli võim geruusia käes. Ateena oli aga demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse eest võrdsed ja aristokraatial polnud riigi valitsemisel mitte mingisuguseid eesõigusi. 9. Kui mõni suursugune ja silmapaistev juht meelitas suure osa rahvast enda poole ja haaras riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, palgates sageli endale võõrsilt sõjamehi. 10
,,keskus" Ateena ,,keskus" neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid Pikad müürid Kogu arhailisel ja klassikalisel ajajärgul jäid müüridega ümbritsemata Ateenlased olid joonlased Spartalased olid doorlased Kodanikukonna moodustasid kõik vabad Kodanikuõigused spartiaatidel: täieõiguslikud meessoost põliselanikud: 20-aastaseselt võisid spartalased - mehed, kes olid vähemalt 30-aastased. osaleda rahvakoosolekul, 30-aastaselt võisid Perioigid vabad andamikohuslased (teenisid ka kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja sõjaväes) ja heloodid orjad. kohtunikuks. Võõramaalased ehk metoigid, kes pidid makse maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Delose mereliit 478/477 eKr. Juba 6
kesksel tasandikul , lõunapoolses osas asulas elavates elanikud oma orjadeks, heloodideks.Need elanikud, mis ei asunud seal viljakal tasandil , vaid äärealadel perioidideks, olid edaspidi sõltuvad kogukonnad, kes pidid olema spratale lojaalsed ja anda oma sõjajõud sparta käsutusse, olid eraldi väeüksus.Perioidid kuulusid Lakedaimonlaste hulka.perioodid jäävad välja kuna olid orjad. Perioidid olid siseasjades autonoomsed, vabad inimesed, põllu harijad, spartiaatidel töö tegemine keelatud, käsitöölisi oli vaja ja seal Spartas asusid käsitöölised olid valdavalt periodidid.Ebaselge on meile millal see lakoonika vallutus aset leidis, see toorlaste /spartalaste sissetung. Tungisid Messeeniassse, I Messenia sõda. 7 saj keskpaiku olid messeenlased ülestõusnud, see suruti maha ja tuntud kui II Messeenia sõda ja sellega seostus spartalaste rahvuspoeet Tyetaios, tegi lahingulaule.,
vastu võtta. Pärimuse järgi olevat selle klausli lisanud kuningad Messeenia vallutamise ajal või vahetult pärast seda. Umbes samal ajal olevat hakatud igal aastal valima ka viit kõrgemat riigiametnikku efoori (ephoros järelevaataja). Erinevalt geruusiast võis efooriametisse kandideerida iga spartiaat. Klassikalisel perioodil olid efooridel riigiasjades väge suured volitused. Kõigil Sparta kodanikel ehk spartiaatidel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Spartiaadid olid tootvast tööst vabad elukutselised sõjamehed. Neil kõigil oli helootide poolt haritud jaosmaa klaros (jagu). Osa klarostest paiknes Lakoonikas, osa Messeenias. Klaros tagas piisava sissetuleku, et relvastada end hopliidina, nagu sellekski, et anda oma panus väeosana toimiva seltskonna syssitioni (koossöögigrupi) ühissöömingute varustamiseks. Klarose kaotusega (mida klassikalisel perioodil küllalt
annaabi.ee 
