sissetungi korral hukata ja Sparta rüüsteretked Atikasse lõppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulöömisele Ateena liitlasi Egeuse põhjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tõusnud Alkibiades organiseeris Sparta- vastase liidu Peloponnesosel (Argos, Elis ja osa arkaadlasi), kuid liitlased said 418 Mantineia lahingus Spartalt lüüa ja liit lagunes. 415 413 toimus Ateenlaste suur sõjaretk Sitsiiliasse Sürakuusa vastu. Selle juhtideks määrati Nikias ja Alkibiades, kuid viimane kutsuti retke algfaasis Ateenasse kohtu ette, süüdistatuna retke eel toime pandud pühaduseteotuses, ja läks seetõttu Sparta poole üle. Ateenlased piirasid Sürakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada. Spartalaste toel suutsids sürakuusalased ja Ateena väed Sitsiilias hävitavalt puruks lüüa. Sparta hegemoonia 404 371
Nende ülestõus suruti maha ning seejärel langesid pärslaste löögi alla juba ka Balkani poolsaarel asuvad kreeklased. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku koos sõjaväega üle Egeuse mere Ateena vastu. Pärsia poliitilise ühtsuse taastajaks Dareios I. Tema esimene sõjakäik Sküütiasse luhtus.500a. paiku korraldasid pärslased suure ekspeditsiooni Naxose saare vallutamiseks. Naxoses korraldavad kreeklased ülestõusu, palutakse abi Spartalt, mis keeldub. Ateenlased otsustavad abistada, sest 1) nad mõistsid pärslastega sõjalise kokkupõrke vältimatust 2) Egiptuse, Musta mere väinade ja Traakia vallutamine pärslaste poolt takistas ateenlastel vilja ja ehituspuidu sissevedu. Pärsia suurriik org. ülestõusu mahasurumiseks kohale suured jõud. Esmalt suruti ülestõus maha Küprosel. seejärel lämmatasid Pärsia väed ülestõusu ka Propontise- ja Hellespontose-äärsetes Kreeka linnades.
lähikondsete vastu: skulptor Pheidias mõisteti süüdi ja filosoof Anaxagoras põgenes Ateenast, Periklese naine Aspasia aga mõisteti tema palvel õigeks. 440 439 surusid ateenlased Periklese juhtimisel maha mereliidu-vastase ülestõusu Samosel, sundides Samose liitu tagasi, võttes talt laevastiku ja lammutades müürid. Peloponnesose sõda 431 404 Sõda sai alguse Ateena ja Peloponnesose liitu kuuluva Korintose konfliktist, mille tagajärjel Korintos nõudis Spartalt Ateenale sõja kuulutamist. Archidamose sõda 431 421 431 425 rüüstasid Peloponnesose liidu väed peaaegu igal aastal Sparta kuninga Archidamose juhtimisel Atikat. Ateenlased vastasid Peloponnesose rannikualade rüüstamisega. 430 puhkes Ateenas taud, mis tõi kaasa rahulolematuse Periklese sõjapoliitikaga ja 429 ka tema surma. Seejärel tõusid juhtivate riigimeestena ning teineteise oponentidena esile radikaalselt demokraatlik ja sõda pooldav Kleon ning
edasi purjetades nägid nad päikest taevavõlvil endast paremal pool liikuvat. Nõnda oli see sellepärast, et foiniiklased olid ületanud ekvaatorit ega jõudnud lõunapoolkerale. Foiniiklaste järeltulijateks olid kartaagolased. 2. PELOPONNESOSE SÕDA 431-404 Peloponnesose sõda toimus Ateena mereliidu ja Sparta juhitud Peloponnesose liidu vahel ülemvõimu pärast Kreekas. Sõja ajendiks oli Ateena-Korintose kaubanduskonkurents, mis sundis korintlasi Spartalt abi paluma, seejuures motiveerisid korintlased oma palvet asjaoluga, et Ateena on muutunud liiga tugevaks ning ohustab kõigi Kreeka poliste iseseisvust (anti-hegemonialism). Sõda kulges vahelduva eduga, kuid lõppes Sparta võidu ja Ateena lüüasaamisega. Kreekas kujunes välja Sparta hegemoonia. Nüüd organiseerisid korintlased Sparta-vastase koalitsiooni ning puhkes Korintose sõda 395-386, mis lõppes Antalkidese rahuga. 3. ROOMA VABARIIK, PUUNIA SÕJAD 3
ostrakismiga pagendatud riigimehed. Kreeklaste liidu juhiks valiti enesestmõistetavalt spartalased täpsemalt kaks Sparta kuningat. Sparta kui lõunapoolse Kreeka tugevaima riigi autoriteet oli nii suur, et talle anti ka laevastiku juhtimine, hoolimata Sparta oma laevastiku puudumisest. Paljud kreeka riigid aga ei astunud liitu, tugevamatest näiteks Argos, kelle jaoks näis mõeldamatu võidelda oma põlilisvaenlase Sparta juhtimise all (Argos oli 490datel aastatel Spartalt hävitavalt lüüa saanud), samuti Põhja-Kreeka tugevaim ja kogu Hellase parima ratsaväega riik Tessaalia. Tessaallased ilmselt ei uskunud, et liitlased Põhja-Kreekat kaitsma hakkavad ja pidasid seetõttu targemaks hoida pärslastega häid suhteid. 480. a. tungis Xerxes hiigelväe ja foiniiklastest, egiptlastest ning Aasia kreeklastest koosneva laevastiku juhtimisel Egeuse mere põhjarannikut pidi Kreekasse. Põhja-Kreeka loovutati talle võitluseta
Kreeka-Pärsia sõjad ja Ateena I mereliidu tekkimine Kreeka-Pärsia sõdade ajajärk, mis kestis kogu V saj. esimese poole, on tähtsaimaks etapiks orjandusliku ühiskonna arenemises paljudes Euroopa-Kreeka maakondades, esmajoones Atikas. Pärsia poliitilise ühtsuse taastajaks Dareios I. Tema esimene sõjakäik Sküütiasse luhtus.500a. paiku korraldasid pärslased suure ekspeditsiooni Naxose saare vallutamiseks. Naxoses korraldavad kreeklased ülestõusu, palutakse abi Spartalt, mis keeldub. Ateenlased otsustavad abistada, sest 1) nad mõistsid pärslastega sõjalise kokkupõrke vältimatust 2) Egiptuse, Musta mere väinade ja Traakia vallutamine pärslaste poolt takistas ateenlastel vilja ja ehituspuidu sissevedu. Pärsia suurriik org. ülestõusu mahasurumiseks kohale suured jõud. Esmalt suruti ülestõus maha Küprosel. seejärel lämmatasid Pärsia väed ülestõusu ka Propontise- ja Hellespontose-äärsetes Kreeka linnades
annaabi.ee 
