Spartalased oli põhja poolt Peloponnesose poolsaarele tulnud sissetungijad, kes alistasid hiljemalt 8. sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule. Sparta oli omal ajal üks tugevamaid riike ja see oli orienteeritud põhiliselt maade vallutamisele ja võitmatu sõjaväe treenimisele. Kuid millised negatiivsed ja positiivsed jooned on sellise ühepoolse ühiskonnakorraldusega riigil? Enamus ajaloo õpikuid kujutavad Spartat, kui brutaalset ja kultuuriliselt seisvat riiki. Minu arvates on Spartal piisavalt positiivseid jooni, mis näitavad Sparta häid külgi. Näiteks võib tuua kõikide spartiaatide ühtsus ja võrdsus. Võideldi külg-külje kõrval ja isegi rahu ajal einestasid spartalased üheskoos. Kuna spartalastel olid võrdsed õigused omandi osas, olid ka maad jaotatud võrdselt nende vahel. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada
unikaalsed omal moel. Kui Ateena kodanikud oli keskendunud rohkem vaimutööle ja staatusele ühiskonnas, oli Sparta sõjaväeline linn, õpetades igat poissi juba noorelt saamaks sõduriks. Igaühel on eri arvamusi selle kohta, mis on parem, kuid usun, Ateena oleks linn minu jaoks. Sealne elu oli elamiseks palju lihtsam, ei tulnud tegeleda päevast päeva sõjaliste harjutustega, vaid sai tegeleda vaimutöö ning ühiskondliku kommunikatsiooniga. Seal on palju omadusi, mis Spartal puuduvad, samuti on Ateena õiguskord õiglasem, eriti naiste osas.Ateena inimesed, õigemini mehed olid veendunud, et nende päev peab mööduma kindla graafiku alusel. Hommikul külastati tuttavaid, aeti nendega arukat ateenlasejuttu ja mindi edasi, tegelema kehaliste harjutuste või otsiti sobiv koht, kus süüa. Vahel külastati ka mitmekesi mõnda sõpra, korraldati seal asjakohane pidusööming, peale seda mindi koju
arenesid antud linnriikides välja erinevad omadused ning riigid olid tuntud erinevate oskuste tõttu. Geograafiliselt oli Ateena pigem halvemas seisus maateedega - inimestel ei olnud võimalus kanda kaupa edasi maadmööda ning sellest arenes välja ateenlaste suurepärane võime kasutada mereteid enda kasuks. Selle oskuse ja tuntuse tõttu jäi Ateena ka hiljem väga tähtsaks kultuuri keskuseks. Seevastu olid Spartal pigem head maateed, mida nad kauplemise jaoks ära kasutasid. Kuna maateed pidi läks kauba kohaleviimisega kauem aega ja teele jäi Isthmose maakitsus, siis ei jõudnud kaubad, uudised ja muu oluline nii kiirelt teisteni, seega ei olnud Spartal kultuuriliselt nii suurt mõju kui oli Ateenal. Ateena oli oma olemuselt Kreeka suurim linnriik kuid oli siiski väiksem kui Sparta. Sparta hõlmas kahte maakonda (Messeenia ja Lakoonika), olles ainus selletaoline riik Kreekas.
väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus? Tänapäeva Kreeka oli jaotatud linnriikideks - see ei olnud ühtne riik, vaid killustunud. Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased. Kaks tähtsamat neist olid Sparta ja Ateena, väga erinevad linnriigid. Võib öelda, et Spartas valitses tohutult karm mentaliteet ja selle ühiskond erines tunduvalt Ateena omast. Ateena valitsemisvorm oli demokraatlik, Spartal seevastu aristokraatlik. Sparta kodanike seas olid domineerivaks spartiaadid - elukutselised sõjamehed. Ateenas omasid kodaniku staatust kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Kahe nii juhtiva ja suure linnriigi suur erinevus ja erinevad seisukohad mõjutasid hiljem ka Kreeka arengut üldiselt. Võimalik, et efektiivsem omavaheline koostöö oleks aidanud ära hoida mitmeid hilisemaid konflikte naaberriikidega nagu Makedoonia. Iseäranis suur tähtsus oli Antiik-Kreekas jumalatel
demokraatlik kord. Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle. Elanikkonnas olid kodanikud (spartiaadid), vabad, kuid poliitiliste õigusteta perioigid (enamus Lakoonika talupoegi) ja Messeenia maakonna elanikud orjad heloodid. Kodanike osakaal polises väga väike. Tegevusaladest oli tähtsaim harukordne elanike kasvatamise süsteem, millega kasvatati perfektseid sõdalasi. Seetõttu oli Spartal ka kogu Kreeka võimsaim maavägi. Riigikorraldus sarnane totalitarismile, kus võim on koondunud väikese hulga isikute kätte. Riiki juhtisid kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhid ja kõrgemad preestrid. Muudes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. Riigiametnikest olid tähtsamad veel 5 efoori.))) ei tea ,kas seda on vaja : P Kasvatusest Eesmärk oli kasvatada poistest karastatud sõdurid. Et kasvatada füüsiliselt tugevat ühiskonda
kindlalt demokraatlik kord. Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle. Elanikkonnas olid kodanikud (spartiaadid), vabad, kuid poliitiliste õigusteta perioigid (enamus Lakoonika talupoegi) ja Messeenia maakonna elanikud orjad heloodid. Kodanike osakaal polises väga väike. Tegevusaladest oli tähtsaim harukordne elanike kasvatamise süsteem, millega kasvatati perfektseid sõdalasi. Seetõttu oli Spartal ka kogu Kreeka võimsaim maavägi. Riigikorraldus sarnane totalitarismile, kus võim on koondunud väikese hulga isikute kätte. Riiki juhtisid kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhid ja kõrgemad preestrid. Muudes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. Riigiametnikest olid tähtsamad veel 5 efoori. FILOSOOFIA JA TEADUS ptk. 19 (lk.135-140) Maailmas toimuvat seletati ka kreeka ühiskonnas jumaliku tahtega, kuid selle kõrval (esimest korda
Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle. Elanikkonnas olid kodanikud (spartiaadid), vabad, kuid poliitiliste õigusteta perioigid (enamus Lakoonika talupoegi) ja Messeenia maakonna elanikud orjad heloodid. Kodanike osakaal polises väga väike. Tegevusaladest oli tähtsaim harukordne elanike kasvatamise süsteem, millega kasvatati perfektseid sõdalasi. Seetõttu oli Spartal ka kogu Kreeka võimsaim maavägi. Riigikorraldus sarnane totalitarismile, kus võim on koondunud väikese hulga isikute kätte. Riiki juhtisid kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhid ja kõrgemad preestrid. Muudes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. Riigiametnikest olid tähtsamad veel 5 efoori. FILOSOOFIA JA TEADUS Maailmas toimuvat seletati ka kreeka ühiskonnas jumaliku tahtega, kuid selle kõrval püüti asju seletada
filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus? Tänapäeva Kreeka oli jaotatud linnriikideks - see ei olnud ühtne riik, vaid killustunud. Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased. Kaks tähtsamat neist olid Sparta ja Ateena, väga erinevad linnriigid. Võib öelda, et Spartas valitses tohutult karm mentaliteet ja selle ühiskond erines tunduvalt Ateena omast. Ateena valitsemisvorm oli demokraatlik, Spartal seevastu aristokraatlik. Sparta kodanike seas olid domineerivaks spartiaadid - elukutselised sõjamehed. Ateenas omasid kodaniku staatust kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Kahe nii juhtiva ja suure linnriigi suur erinevus ja erinevad seisukohad mõjutasid hiljem ka Kreeka arengut üldiselt. Võimalik, et efektiivsem omavaheline koostöö oleks aidanud ära hoida mitmeid hilisemaid konflikte naaberriikidega nagu Makedoonia. Iseäranis suur tähtsus oli Antiik-Kreekas jumalatel
omada. Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonika maakonnas asunud Sparta riik (tuntud ka kui Lake- daimon) põhines vallutusel. Spartalased alistasid ka oma naabrid messeenlased ja orjastasid nad. Kogu oma ajaloo jooksul ei arenenud Sparta tõeliseks linnaks, vaid koosnes 4 üsna suurest kindlustamata külast. Sparta oli võrreldes teistega mahajäänud, suletud militaarne ühiskond. Kõige tähtsamad olid riigi huvid, vaprus ja distsipliin. Spartal oli võimas sõjavägi. Sparta elanikkond jagunes 3-ks: täieõiguslikud kodanikud spartiaadid (oli valitsev klass, moodustasid ela- nikkonnast tühise vähemuse), perioigid (isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ja spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud) ning heloodid (spartalaste orjad). Sparta riigi eesotsas seisis üheaegselt kaks päriliku võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid
annaabi.ee 
