...........................4 Olümpia lähenemine.............................................................................................................................4 Tokio olümpia.......................................................................................................................................5 Järnevad aastad.....................................................................................................................................6 NSV Liidu rahvaste IV spartakiaad......................................................................................................7 México olümpia....................................................................................................................................7 Elu pärast olümpiat...............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus:............................................................................
Aun tegi küll katset külalistele vastu hakata, kuid jalavigastuse tõttu pidi kolmanda ala järel katkestama ning võistlust tribüünidelt jälgima. Aunale pandud ootused oli kõrged ning rahvas pettus. Arvati koguni, et sport-lane simuleerib. Mõned päevad hiljem jõudsid arstid vea jälile ning operatsiooni teel eemaldati Reinu hüppeliigesest lahtine luukild. Varsti peale seda sai Aun end jälle kokku võtta ning alustada treeningutega. Ees seisis NSV Liidu rahvaste IV spartakiaad, mis oli Auna jaoks peaaegu et viimane võimalus enda rehabiliteerimiseks. Ka Auna treener Fred Kudu poleks suutnud rohkem taluda. Tema oli see, kes õpilase pärast närve kulutas ja nii mõnigi kord tema eest kostis, pannes iseenda reputatsiooni ohtu. 11 NSV Liidu rahvaste IV spartakiaad NSV Liidu rahvaste spartakiaadile läks Aun ilma suurema ettevalmistuseta, kuid samas
· 1931 · 1955 · 1933 35. Taliolümpiamängudest võttis NSV Liit 15.Ühtne üleliiduline spordi esmakordselt osa: klassifikatsioon(järgunormatiivid) · 1948 rakendati: · 1952 · 1931 · 1956 · 1933 · 1935 36.NSV Liidu I rahvaste suve spartakiaad toimus: 16.Suveolümpia mängudest võttis NSV Liit · 1956 esmakordselt osa: · 1959 · 1948 · 1962 · 1952 · 1956 17.NSV Liidu rahvaste I talispartakiaat toimus · 1960 · 1962 · 1964 18.Vene kehalisse kasvatusse andsid oma panuse: N.Novikov-pedagoog/kirjastaja;P.Lesgaft- anatoom/arst A.Radistsev-kirjanik/filosoof P.Rudik-spordipsüholoogia D.Tonskoi-biomehhaanika A
1923.a. ,,Dünamo" ja Punaarmee Spordiklubi 1982. aastal otsustati oluliselt vähendada ametiühingute spordiühingute arvu. Liiduvabariikides tegutsenud spordiühingud sunniti liituma. · NSV Liidu rahvuslik olümpiakomitee loodi 1951. aastal · laste ja noorte spordikoolid hakati looma 1934ndast aastast, et kaasata rohkem koolinoori sporti. · üleliidulised suurvõistlused (rahvaste spartakiaadid) 1928. a. toimus Moskvas üleliiduline spartakiaad, kus peeti võistlused 21 spordialal. Sellega tähistati nõukogude kehakultuuriliikumise juubelit. Sellel oli kolm ülesannet: demonstreerida nõukogude kehakultuuri ja spordi edusamme, tõsta huvi kehakultuuri vastu ja tugevdada rahvusvahelise töölisspordiliikumise ühtsust. 1956.a toimus Moskvas NSV Liidu rahvaste I spartakiaad, kus võistlused toimusid 20 spordialal. Eesmärgiks oli tõsta kehakultuuri massilisust ja sportlaste meisterlikkust. 1962
polnud üldsegi pahad. Jaanikese orus toimunud võistlusel oli 250 cm 3 T.Päeva kuues, ning suurtematel masinatel sõitnud Rudolf Krestinov samuti kuues ja kundast pärit J.Kullasepp seitsmes. Võru lähedal Meegomäel oli nuialane J.Sala samuti kuues. Viie etapi kokkuvõttes jäädi muidugi punktideta ja Eesti sai üldkokkuvõttes üheksenda koha. 1975.aastal toimus järjekordne NSV liidu rahvaste spartakiaad. Eesti krossivõistkond esines küll ühtlaselt, kuid indiviuaalselt pääses kümne parema hulka ainult Mart Mägar (7. Koht 350 cm3 klassi). Ühtlane esinemine tagas küll võistkonnale tervikuna seitsmenda koha. Et kõrgemale tõusta, tuli oodata uute andekate noorte esile kerkimist, kes oleksid võimelised eelmist põlvkonda välja vahetama. See aeg oli peatselt tulemas. Aastad 1976-1985 Neljandat aastakümnet alustati veel ühe reorganiseerimisega spordiühingus Tööjõureservid
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (...
annaabi.ee 
