Spain (0)

                                                            Vereringeelundkond                                    
                                                                        KOKKUVÕTE
1.Vereringeelundkonna moodustavad  veri , veresooned ja süda, mis pumpab verd kehas 
laiali.Vere- ringe  ülesandeks on 1)kanda edasi toitaineid 2)kanda laiali hormoone 3)ühtlustada 
keha temperatuuri  4)viia ära jääkaineid. Inimese süda asub rindkere  vasakus  pooles  kopsude 
vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südamelihast moodustavaks  koeks  on südame 
lihaskude ning südant ümbritseb sidekoeline südamepaun. Inimese süda on neljakambriline: 
kummaski südame pooles asub vatsake  ning koda. Südame vasakut poolt täidab arterjaalne 
veri, paremat poolt aga  venoosne  veri. Südameklapid tagavad vere liikumise südame kodadest 
vatsakestesse  ning sealt edasi arteritesse. Südame töötsükkel koosneb kodade 
kokkutõmbumisest ning lõtvumisest. Täiskasvanu inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 
lööki minutis.
2.Torujaid elundeid, mida mööda veri liigub, nimetame  veresoonteks. Südamest viivad verd 
kudedesse arterid, kudedest südamesse juhivad vere  veenid . Kapillaarid ühendavad omavahel 
artereid ja veene.  Kapillaarides  toimuvad protsessid: 1)antakse ära hapnik 2)võetakse vastu 
süsi- happegaase 3) ainevahetus  . Vere liikumise veresoontes kindlustab süda.  Veri voolab 
kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks 
( varustab kudesid hapnikurikka verega) ning väikseks (rikastab verd hapnikuga)
3.Veri on vedel sisekude, mis koosneb vereplasmast ja  vererakkudest. Vererakke on 3 tüüpi: 
1) punased vererakud  2)valged vererakud 3) vereliistakud . Organismi  kaitsevad  
haigustekitajate eest valged vererakud, vere hüübimises osalevad aga vereliistakud. Vere 
põhiülesanded on 1) seob organeid 2)transpordib toitaineid 3)ühtlustab temperatuuri 4)kaitseb 
organismi.
4.Organismi kaitsesüsteemi nimetame immuunseks. Selle elunditeks on lümfotsüüdid, 
lümfisõlm ja põrn, mis valmistavad leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke – 
antikehasid.Organismi aktiivse kaitse tagavad nii valged vererakud, mis  haaravad endasse 
haigustekitajaid, kui ka lümfotsüüde, mis sünteesivad antikehi. Omandatud immuunsus  
kujuneb kas haiguse läbi põdemisel või vaktsineerimise tagajärjel. Vaktsineerimisel viiakse 
organismi kas nõrgestatud haigustekitajaid, nende mürke või surnud haigustekitajaid.Kui 
vaktsineerimise tulemusel moodustuvad  antikehad , on tegemist aktiivse immuunsusega, kui 
aga organismi viiakse valmis kujul antikehad, siis on tegu passiivse immuunsusega.