sidrunhapet ja destilleeritud vett - tänu neile asjadele saame veenduda, et pH-meetriga saab õigeima tulemuse. Mõni viga võis tekkida tänu katsetegijale, kes kaalus ja lisas aineid, et saada lahus. 2. Kisselli keetmisel inverteerunud sahharoosi koguse määramine Töövahendid: tärklis, sahharoos, sidrunhape, destilleeritud vesi, küllastunud Ba(OH)2 lahus, 1%- line K3Fe(CN)6 lahus, metüleensinine, 2,5 M NaOH lahus, analüütiline kaal, elektripliit, spaatlid, mõõtesilinder, Pasteur'i pipetid, lehter, filterpaber, keeduklaasid (2 tk 100 ml, 1 tk 400 ml), 250 ml mõõtekolb, koonilised kolvid (2 tk 250 ml), 50 ml bürett, jää, kauss, automaat segaja. Töö käik: Kisselli valmistamine: Segasime 50 ml külmas destilleeritud vees 2 g kartulitärklist seni kuni tekkis suspensioon. Valmistasime nii öelda kissellilahuse - eelnevalt kaalutud keeduklaasi valasime 150 ml eelmises punktis saadud happe lahust ja lisasime 10,67 g suhkrut
Eraldamsime jaotuslehtri abil soolvee ja õli omavahel. Pärast jaotamist soolvett kuumutades nägime keeduklaasi külgedele ilmuvaid pisikesi soolakristalle. 3. Laboratoorne töö nr3. .1. Lahustuvus, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist, lahuste protsendiline koostis. Lahuse pH määramine. Töövahendid: KNO3, boorhape, tahke NaOH, konts H2SO4, mõõtsilindrid, klaaspulgad, keeduklaasid, kaalud, universaalindikaator, katseklaasi hoidja, koonilised kolvid, termomeeter, spaatlid ainete võtmiseks. Katse nr1. Soolade lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Võetud KNO3-le vee lisamisel aine ei lahustunud, küll aga lahustus aine, kui saadud tulemust omakorda kuumutasime. Uuesti jahutamisel tekkisid kristallid. Soola lahustumine soojas vee toimub kiiremini, kui külmas vees. Samuti on ka lahustuvuse tulemus parem. Seda nägime kui uuesti saadud lahust jahutasime, soolakristallid ilmusid jälle vähtavale.
1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E p Rm/p mm mm mm2 mm kN N/mm2 k/N N/mm2 mm % GPa mg/mm3 Nxmm /mg Komposiit 10,3 2,9 30 50 12, 407 11,7 390 - - 8... 1,61 253
1. EESMÄRK Töös oli vaja määrata kipssideaine jahvatuspeensus, kipsitaigna normaalkonsistents, kipsitaigna tardumisaeg ja painde- ning survetugevus. 2. KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli ehituskips. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: - Sõel avaga 0,2x0,2mm; - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hõlbustamaks kipsitaigna segamist ja valamist; - Suttardi viskosimeeter; - Vicat' aparaat; - Prismalisedmetallvormid; - Paindeseade; - Hiidrauliline press; - Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse 50 g ning asetatakse sõelale nr 02, sõelumine sooritatakse käsitsi või
juures näiteks taina ribadeks lõikamiseks, et neist puuviljapirukale sõrestik teha. Terava servaga ratta läbimõõt on 5-10 cm. Mõnel mudelil on ka sõrmekaitse, et lõikamine oleks ohutu. Mittenakkuva pinnaga köögitarvikud Paljud tootjad valmistavad tarvikuid kõvast ja kuumuskindlast kummist, silikoonist ja nailonist (või on tarvikutel neist materjalidest pinnakiht) , mis on mittenakkuva pinnaga nõude puhul asendamatud. Lusikad, kulbid, spaatlid, visplid ja tangid on kõik hea valik. Muidugi võib teflonnõusid käsitseda ka puidust või silikoonist tarvikute abil, mis on samuti kuumuskindlad, piisavalt pehmed ega kriimusta nõude pinda. Sõelad ja kurnad Kurnsõelad Sõelte ja kurnade perekonna tööhobune, vabalt seisev metallsõel sobib toiduainete voolava vee all loputamiseks või keedetud pasta või köögiviljade kurnamiseks. Tegelikult on see
optimaalne on hüdrolüüs 32-44 mool % Head barjääromadused Suhtelise niiskuse suurenemine halvendab barjääromadusi Seostub halvasti polüolefiinide, polüestrite ja poükarbonaatidega, hästi PA-ga Kasutatakse: o Barjäärkihina komposiitmaterjalides o Bag-in-box pakendid o kaanetatavad karbid o termovormitavad karbid PA- Enamus plastist valmistatud köögiriistadest on polüamiidist, nt kulbid, pannilabidad, spaatlid,nugade käepidemed. Polüamiidid on keemiliselt stabiilsed ning võivad taluda töötemperatuuri kuni 200C-ni. Polüamiidide peamiseks ohuks on migreeruvad primaarsed aromaatsed amiinid. Hea barjäär õlile ja rasvale, halvem gaasidele Absorbeerib niiskust Enamkasutatavad nailon 6 ja -66 koos LDPE-ga vaakuumpakendamisel, eriti liha ja juust Amorfne nailon – jäigem ja gaasikindlam
1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hOlbastamaks kipsitaigna segamist ja valamist - Suttardiviskosimeeter - Vicat'aparaat - Prismalisedmetallvormid - Paindeseade - Hiidrauliline press - Elektrooniline kaal - tlpsus 0,1 g 4. Katsemetoodikad 4.1. Jahvatuspeensuse mli5ramine Kipsi jahvatuspeensus mii?iratakse s6elumise teel s6elal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm.
Avadega plastist praadimislabidas on kuumuskindel ja kannatab temperatuure kuni + 230 kraadi 16 Praadimislabidad roostevabast terasest ja puidust Segamismõla 1m roostevabast terasest ja plastist, valmistatakse ka puidust, kasutatakse toitude segamiseks TANGID Koogitangid Salatitangid Serveerimistangid Spagetitangid 17 Üldtangid Spaatlid ehk noolijad, kasutatakse nõudest toiduainete ja valmis roogade kätte saamiseks nii, et kaod oleksid võimalikult väikesed. Spaatli tera on valmistatud painduvast materjalist. Valmistatakse ka kuumakindlast plastikust teraga spaatleid, mida kasutatakase kuumade roogade segamiseks. KULBID Juurviljakulbid, kasutatakse keedetud juurviljade tõstmiseks Erineva mahuga kulbid ( 5cl kuni 4 l ), mis on valmistatud roostevabast terasest.
ja ravimite jaoks, kusett, sirm, prügiurn, tekk, padi, laualamp ja komplektne esmaabikott. 8.10. Tervishoiuruumides peavad olema korduvkasutusega tarvikutest vähemalt stetoskoop, vererõhuaparaat koos mansettidega 8x20 cm ja 12x28 cm, digitaaltermomeeter koos patareidega, luup, veekotid, neerukausid, anatoomilised pintsetid, meditsiinikäärid, rõhksidemed, kolmnurkrätik ja elastiksidemed. 8.11. Tervishoiuruumides peavad olema ühekordsetest tarvikutest vähemalt süstlad ja nõelad, spaatlid 15x2 cm, lateks- ja vinüülkindad, piiritusega immutatud nahapuhastuspaber, haavasidumismaterjalid (sidemed, plaastrid), võrksidemed, piiritus 70º ning desinfitseerivad vahendid käte, tööpindade ja korduvkasutusega tarvikute puhastamiseks. 8.12. Laagri ruumid peavad olema eeskujulikus korras ja puhtad. Ruume peab vähemalt üks kord päevas niiskelt koristama ja tuulutama. Eluruumi põrandaid pesevad noored alates 10. eluaastast, alla 10aastaste noorte eluruume koristab teenindav personal
annaabi.ee 
