Eesti uurimuste puhul on osutatud kasutatud allikatele tekstis. Kui seal viited puuduvad, on tegu üldlevinud seisukohaga või autori enda arusaamadega. 3 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 1. Sotsiolektid teoreetiliselt Keelt võib allkeelteks jagada lähtudes keelevälistest, kuid keelega seotud teguritest ja lähtudes keelest endast. Sotsiolingvistikas on olnud põhiline esimene lähenemine. Sellest lähtudes saame jagada keelevariandid kahte rühma: kasutajakesksed ehk murded / dialektid (dialect) ja kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register / style). Me kasutame siinjuures üldmõistena sõna allkeel, mis on samane inglsikeelse terminoloogia sõnaga variant (variety). Mõistet allkeel (sublanguage) inglise keeles eriti ei kasutata (Trudgill 1992: 48, 77).
koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Hymes kontekstist tema mudel koosnes järgmistest komponentidest-ümbrus, osalejad, eesmärgid, kõneaktide järgnevus, modaalsus, suhtluskanal, normid ja zanr. 23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika Labov on tuntud kui prototüüpanalüüsi alusepanija ja suulise kõne analüüsi (narratiivianalüüsi) alusepanija. mikrosotsiolingvistika on keelenähtuste analüüs vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele. Kui varem leiti sotsiolingvistikas, et inimese keel sõltub sotsiaalsest grupist (sugu, vanus, haridus, varanduslik seis), siis nüüd leiti, et need pole ainukesed sotsiaalsed parameetrid, oluline on ka see, kellega suheldakse. 24. Kakskeelsuse käsitlemine keeleteaduses Psühholingvistid väidavad, et kakskeelsus ei ole kahjulik, kakskeelne laps paneb keelt paremini tähele ja kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid.
- kuidas mõjutab keelekeskkond keelekasutuse mustreid/malle ning põlvkondadevahelist ülekannet; - kõnelejate hoiakuid keele kasutamise, õppimise, põlvkondadevahelise ülekande ning muude keelekeskkonnas eksisteerivate keelte suhtes; - kuidas üks või teine faktor on suuteline mõjutama keele säilitamist või kadu teatud keelekeskkonnas. 14. KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE ANALÜÜSI ERINEVUSED. TOO NÄITEID. Kval. sotsiolingvistikas vaadeldakse varieeruvaid keelendeid koos ümbrusega, kus nad esinevad. Olulised on keelekasutaja, vestluskaaslane, vestluse struktuur, teema. Kvalitatiivse sotsiolingvistika põhiküsimused: kes? millal? milleks? kuidas? Eesmärk otsida andmeid, mis kvant. meetoditel ei avaldu või mille arvuline esitus ja analüüs on keerulised, ebaotstarbekad ja võimatud. Kvalitatiivse sotsiolingvistika meetodid on kval. mikroanalüüs, kval
Labovlik mikrosotsiolingvistika • Labov ja tema paljud järgijad lõid nn mikrosotsiolingvistika: keelenähtuste täpse empiirilise analüüsi vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele. Suhtlusvõrgustikud • Sotsiaalsete võrgustike analüüsi põhieesmärk on leida vastus küsimusele, mil määral mõjutavad võrgustikud oma liikmete sotsiaalset (sh keelelist) käitumist. • Sotsioloogias alates 1950. aastatest, sotsiolingvistikas alates 1970. aastatest. • Kui varem leiti sotsiolingvistikas, et inimese keel sõltub sotsiaalsest grupist (sugu, vanus, haridus, varanduslik seis), siis nüüd leiti, et need pole ainukesed sotsiaalsed parameetrid, oluline on ka see, kellega suheldakse. • Tugevalt seotud võrgustik on keeleliselt konservatiivne, nõrgalt seotud võrgustik ja nõrgalt seotud liikmed on vastuvõtlikumad uutele mõjudele. • Tugevalt seotud on selline võrgustik, kus kõik liikmed üksteist hästi tunnevad ja omavahel palju suhtlevad.
Nt Aafrika etnilised rühmad; Mis siis ikkagi on keel ja murre? Keel pole lingvistiline mõiste. Mingit keelt peetakse keeleks poliitiliste, ajalooliste, geograafiliste, sotsioloogiliste ja kultuuriliste põhjuste tõttu; Ka murde määravad sotsiaalsed, administratiivsed ja poliitilised kriteeriumid, keeleline alus puudub; Neutraalsed terminid varieteet ja keelevariant ei erista murret ega keelt; EKSAMIS EI KASUTA! Murretest sotsiolingvistikas Murre on allkeel teise keele sees. Murded jagunevad: o geograafilised e regionaalsed murded e kohamurded – paika pandud mingi kindla alaga; o sotsiaalsed murded e sotsiolektid – kindlad seoses sotsiaalsete kriteeriumitega: vanus, sugu, haridus, vanemate haridus jne; 1 Geograafiline murdeahel
Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa
annaabi.ee 
