arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias ¤osalemine relvakonfliktis väljaspool Euroopat (nt.Korea sõda 1950-1953) 1953-1964 - Nikita Hrustsov, Sula Majandus: ¤põllumajanduse toibumine ¤uudismaade rajamine ¤sunniviisiline maisi kasvatamine ¤plaanimajandus , käsumajandus ¤maj.elu juhtimise reorganiseerimine ¤sõjaliste kulutuste vähendamine
lahkuma. Pärast seda toimusid läbirääkimised kus lepiti kokku vietnami pooleks jagamises, ning jaotus jooneks jäi 17 laius kraad. Pärast sõja lõppuoli Põhja-Vietnami olukord äärmiselt raske, riisi kasvatus oli madal seisus, rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis suuna sotsialismi ülesehitamisele ning sidemete loomise moskvaga, nõukogude liit osutas suurt majanduslikku P-Vietnamile ning selle areg kujunes stalinliku sotsialismimudeli raames. 1950-ndate aastate kesk paiku kuulutati välja ka vabariik L-Vietnamis, seal võeti vastu põhiseadus, kuhu lülitati sisse sätted, mis nägid ette karistusi kommunistlike ideede levitamise eest. Repressioonid võimuvastaste suhtes ei andnud ka soovitud tulemust, tagajärjed olid oodatule hoopis vastupidised, 1959 aastal alustas oposisatsioon organiseeritudrelvavõitlust riigi võimu vastu. 1960 aasta lõpul loodud L-Vietnami Rahvusliku Vabastus Rinne mille etteotsa said
küsimuse, osades liiduvabariikides võeti vastu suveräänsusdekl.ja püüdeldi iseseisvu eseisvuse poole, mida keskvõim püüdis lämmatada. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Jeltsiniga. Hakati koostama uut liidulepingut, mida vanameelsed üritasid takistada (augustiputs). 1991 sõlmiti SRÜ, millega NSVL oli lõplikult lagunenud. 4.Idabloki lagunemine- põhjused- NSVL mõju taandumine Ida-Euroopas, Varssavi Lepingu Organisatsiooni lagunemine, I-Euroopa sotsialismimudeli ammendumine, poliitliste olude leevenemisel ja ideoloogilise surve vähenemisel ei suutnud kom.reziimid enam rahuldada ühiskonna vajadusi, majanduse allakäik. Probleemid- Berliini müüri lagunemine- Saksa DV vanameelne juhtkond ei läinud kaasa I- Euroopa uuenemisp uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada, lõpuks Ida-Saksamaal 89.ulatuslik massiliikumine. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas Ungari-Austria
Marshalli plaani abil sain USA moraalse võidu NL-i üle. I.Nagy- Ungari peaminister, kommunist, kes alustas ühiskonnas liberaliseerimist, sellega kaasnes võimuvõitlus kommunistide sees, sest Moskva meelsed jõud ei olnud nõus. Sellega kaasnes Ungari ülestõus ja Nagy sai taas peaministriks. Ungari tahab end neutraalseks kuulutada, aga VLO ja NL-i väed tungivad riiki ja suruvad ülestõusu alla. G.A.Nasser- Egiptuses kukutati kuningas, Nasser sai Egiptuse riigijuhiks, alustas sotsialismimudeli ülesehitust, Egiptus koos Nasseriga eesotsas natsionaliseeris ka Suessi kanali. Inglismaa ja Pr.maa viisid oma väed kohale ja okupeerisid Suessi tsooni. R.Nixon- USA president, kes toetas prantslasi Vietnami sõjas, Vietnami Vabariik lõunas toetuski eelkõige USA-le. Kuna sõda väsitas ameeriklasi endid, siis USA väed Vietnamis enam hakkama ei saanud, ningi Nixon vietnamiseeris sõja, st. sõda jätkati Lõuna- Vietnami sõjaväe jõududega
Sotsialismileeri tekkimine Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide vastupanuliikumine sai lüüa Kreekas, 1948 said kommunistid lüüa Soome parlamendi valimistel. Sellega NSVL enam leppida ei saanud. 1947-48 surve Ida-Euroopa riikidele järsult tugevnes. 1947. a pidas A.Zdanov kõne maailm on jagunenud 2leeriks, kolmandat teed ei ole. Iga riik peab määratlema, kuhu ta kuulub. Loodi Kominform. Rahvademokraatia idee taandus, asemele tuli NSVL sotsialismimudeli jäägitu järgimine ja tunnistamine. Poliitilise tasalülitamise kõrval ka mõjualuste riikide majanduslik allutamine. Lisaks võimu kinnitamisele Ida-Euroopas tugevnes NSVL surve Türgile ja Kreekale. Türgis maabusid seepeale Briti väed ja ennistasid võimuile sõjaeelse valitsuse. 1946 alustasid Kreeka kommunistid kodusõda. Mujal maailmas algas rahvuslik vabadusliikumine koloniaalimpeeriumid lagunesid, endised kolooniad iseseisvusid. Kumbki osapool üritas neid oma võimu alla saada.
Esiteks rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimine kõigi maadega. Teiseks kujunes välja Komitern, kelle välispoliitikas domineeris maailmarevolutsiooni õhutamine. · Nõukogude-Saksa leping ütlesid lahti vastastikusest kahjude nõudmisest, taastasid diplomaatilised suhted, panid aluse kaubavahetuse jõudsale arengule. NEPi likvideerimine · Lõhuti uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatliku sotsialismimudeli teostamisele · Rubla kadus käibelt, asendati kaubalise ja väärismetallide katteta paberrahaga · Turg tsentraliseeriti · Talurahva massiline kollektiviseerimine · Kujunes tööstuslik diktatuur majanduses rasketööstuse piiramatu finantseerimine riigi poolt teiste majandusharude arvelt · Suurte kulutustega ümberrelvastumisprogrammid · Toiduainete ja tööstuskaupade kaardisüsteem · Ulatuslik kohtuväline karistussüsteem
annaabi.ee 
