Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimese omade suhtes ülimuslikud; karismaatiline liider; rahvuse rolli rõhutamine; antiparlamentarism parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia Sissejuhatus
majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. 2.2. TÖÖHÕIVE VÄHENEMINE JA TÖÖTUSE SUURENEMINE Eesti tööturu muutused käivad kaasas meie riigi ja majanduse arenguga ning vastavalt sellele tuleks eristada ka mitut perioodi. Esimene ajajärk, aastad 1989-1997 Viimase 20 aasta suurimad muutused Eesti tööturul toimusid esimestel aastatel pärast taasiseseisvumist. Nende muutuste aluseks ja põhjuseks oli Eesti majanduse üleminek sotsialismilt kapitalismile, mis toimusid 90ndate aastate algul. Käsumajanduse vahetas välja vabaturumajandus ning sellega pidi kohanema ka tööturg. Selle ajajärgu kõige olulisemaks tööturumuutuseks oli kindlasti tööpuuduse teke. Joonis 2. 15-69-aastaste tööhõive määr 1989-1997 Joonis 3. 15-69-aastaste töötuse määr 1989-1997 Nõukogude ajal praktiliselt olematu nähtus muutus järsku väga oluliseks: 1991. aasta algas
Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimese omade suhtes ülimuslikud; karismaatiline liider; rahvuse rolli rõhutamine; antiparlamentarism parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia Sissejuhatus
majanduspoliitika vahel? Konkureerivad erinevad majandusteadlikud koolkonnad, mis annavad ka probleemide lahendamiseks täiesti erinevaid soovitusi. Uute probleemide lahendamiseks ei ole tihti majanduspoliitilisi seisukohti olemaski. Nt Ida-Euroopa riikidel polnud kusagilt võtta õpetust, kuidas sotsialismilt tagasi kapitalismile minna. Praktiline majanduspoliitika on sageli väga erineva mõju ja surve all, mida teoreetiline majanduspoliitika ei arvesta või polegi suuteline arvestama. Majanduspoliitika kandjatel on sageli teised huvid kui neile nõu andvatel majandusteadlastel. Demokraatlik süsteem ei toeta pikaajalist planeerimist. Demokraatlike riikide valitsused ei saa tihti paljudes
(Raudjärv,1995, lk 21). Selle põhjuseks on enamasti järgmised asjaolud. Konkureerivad erinevad majandusteaduslikud koolkonnad, mis annavad ka probleemide lahendamiseks täiesti erinevaid soovitusi. Uute probleemide lahendamiseks ei ole tihti majanduspoliitilisi seisukohti olemaski. Sageli on raske kui mitte võimatu leida ajaloolisi analooge. Näiteks, Ida-Euroopa riikidel polnud mitte kusagilt võtta õpetust, kuidas sotsialismilt tagasi kapitalismile minna. Seda polnud maailmas varem tehtud (toimunud) ja vastavad majanduspoliitilised kogemused seisukohad seetõttu puudusid. Praktiline majanduspoliitika on sageli väga erineva mõju ja surve all, mida teoreetiline majanduspoliitika ei arvesta või polegi suuteline arvestama. Majanduspoliitika kandjatel (majanduspoliitilistel institutsioonidel) on sageli hoopis
o Konkureerivad erinevad majandusteaduslikud koolkonnad, mis annavad ka probleemide lahendamiseks täiesti erinevaid soovitusi. o Uute probleemide lahendamiseks ei ole tihti majanduspoliitilisi seisukohti olemaski. Sageli on raske – kui mitte võimatu – leida ajaloolisi analooge. Näiteks, Ida-Euroopa riikidel polnud mitte kusagilt võtta õpetust, kuidas sotsialismilt tagasi kapitalismile minna. Seda polnud maailmas varem tehtud (toimunud) ja vastavad majanduspoliitilised kogemused- seisukohad seetõttu puudusid. 8 Praktiline majanduspoliitika on sageli väga erineva mõju ja surve all, mida teoreetiline majanduspoliitika ei arvesta või polegi suuteline arvestama. Majanduspoliitika kandjatel (majanduspoliitilistel institutsioonidel) on sageli hoopis
annaabi.ee 
