Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sotsiaalvaldkonnale" - 9 õppematerjali

USA majanduse areng ja sisepoliitika pärast II MS
8
pptx

USA majanduse areng ja sisepoliitika pärast II MS.

Majandus hakkas kasvama Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta USA majanduse muutused,mõjutasid väga Euroopa majandust USA majanduse negatiivne külg Palju kulutusi tõi relvastuse täiustamine. USA kulutused kosmoseprogrammi välja töötamisele 1970 aastatel alanud USA majanduskriis oli suureks tagasilöögiks. USA sisepoliitika Tõsine vastane tol ajal NSV Liit Suurem tähelepanu sotsiaalvaldkonnale 19601970 a. Võeti vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks Sisepoliitika Riigipeaks oli endiselt president Seadusandlik võim kuulus Kongressile,mis koosnes kahest kojastEsindajate Kojast ning Senatist. Demokraatia raskused ja saavutused Üks suurimaid probleeme oli mustanahaliste diskrimineerimine Piirati nende valimisõgusi Rajati eraldi koolid mustanahalistele Murrang nende vastu toimus 1960 a. Töötati välja seadus,mis parandasid mustanahaliste elu

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Sots-turvalisus-tööturg-globariseeriv majandus
1
doc

Sots. turvalisus, tööturg, globariseeriv majandus

tulude ja kulude õiglases jaotumises ühliikmete vahel, samas ka hästi korraldatud tervishoiu ja haridussüsteemis. Sõltub inimesest, kuid ka riigi ja erasektori oskustest. Inimarengu indeks (elukvaliteedi mõõtmiseks) ­ lähtutakse 3 näitajast: 1) oodatav keskm eluiga 2)haridus- täiskasvanute kirjaoskus erinevatel tasemetel, õppijate vanus 3) elujärg- SKP ühe in kohta USA $-tes Heaoluüh ­ riigid, mis suudavad tagada oma kodanikele kõrge elatustaseme. Suur osa tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale (abirahad, pens, med, haridus). Sotsiaalhoolekanne ­ vahendite süs, mis peab tagama sots. turvalisuse ja abivajajate toimetuleku; jaguneb: 1)sotsiaalteenused(paljulapseline pere saab tasuta ujulat kas) 2)sotstoetused. Eestis saavad abi sotshoolekandest alalised elanikud elamisloa alusel, siin elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatu sotsabi saavad aga kõik Eestis viibivad isikud. Vaesus ­ ressursside puudus v nappus. Abs vaesus ­ in tulu jääb alla riiklikult

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
21 allalaadimist
Eurotoetuste vähenemise mõju Eestile
7
docx

Eurotoetuste vähenemise mõju Eestile

eraldatud ja eraldatakse Eestile kokku 3,5 miljardit eurot. Alates 2021. aastast ei vähene põllumajandustoetused, kuid Rahandusministeeriumi hinnangul võivad teised eurotoetused väheneda kuni 40% ehk 1,5 miljardi euro võrra (Riigikontroll 2017). Mis on märkimisväärne suurus ja toob endaga kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Eurotoetuste vähenemisel on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud ettevõtlus-, haridus-, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonnale. Järk-järgult vähendab Euroopa Liit toetusi, kuid ministeeriumite esindajad on öelnud Riigikontrollile, et 90% eurotoetusest tehtavatest tegevustest peaksid jätkuma ka pärast 2020. aastat (Liiva 2017) . Siiski on valdkondi, millele raha ei jätku alates 2021. aastast sama palju nagu perioodil 2014- 2020. Ettevõtluse valdkonnas negatiivse poolena võib kaasa tulla ettevõtetele eraldatavate toetuste vähenemine, riigil tuleb

Majandus → Majandus
6 allalaadimist
Teaduspõhine majandus
3
doc

Teaduspõhine majandus

Oodatav keskmine eluiga sünnil, see näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust. Haridus, mida iseloomustab kirjaoskus ja õppijate vanus. Elujärg, mida mõõdetakse SKP per capita USA dollarites. Heaoluühiskond ­ tänapäevase sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada elanikkonna sotsiaalne turvalisus. Riike kes on täitnud selle eesmärgi, loetakse sotsiaalse orientatsiooniga heaoluriikideks. Heaoluriigi majanduspoliitika tunnuseks on olukord, kus suur osa riigi tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale, meditsiinile, haridusele. Sotsiaalpoliitika mudelid - sotsiaaldemokraatlik ­ juhtmõtteks on solidaarsus. Peamine heaolu pakkuja on riik, valitsus püüab tagada sotsiaalseid hüvesid kõigile. Õigus saada tasuta haridust, arstiabi. Oma tegevus rahastab riik kõrgete maksude abil. Astmeline maksusüsteem. Liberaalne ­ parim näide USA. Inimesed on vabad ja võrdsed. Riigivõim sekkub kodanike ellu vähesel määral. Kõrge tööhõive ja aus konkurents. Madalad ja võrdelised maksud

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
39 allalaadimist
USA-Saksamaa-Jaapan ja Põhjamaa peale II MS
4
doc

USA, Saksamaa, Jaapan ja Põhjamaa peale II MS

Kuivõrd sundis ühe üliriigi edu teist pingutama? NSVLi majandus ei suutnud USA omaga võistelda, nõukogude inimeste elatustase oli ameeriklaste omast tunduvalt madalam.NSVL suutis siiski toota piisavalt relvastust et sellega USA julgeolekut ohustada.Ameeriklased pidid samuti tegema suuri kulutusi relvastuse täiustamiseks.NSVLi edu kosmoseprogrammide väljatöötamisel sundis ka USA rohkem pingutama.Elujärje paranemine Stalini- järgses NSVLis sundis USA pöörama rohkem tähelepanu sotsiaalvaldkonnale. 6.USA siseprobleemid 1950-1960 Mustanahaliste diskrimineerimine, teisitimõtlejate tagakiusamine, vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvõitlus. 7.USA välispoliitika 1950-1960 Eesmärgiks oli Lääne demokraatia tugevdamine ja vastuseis Nõukogude Liidu katsetele levitada maailmas kommunismi.Probleemiks muutusid sündmused Indo-Hiinas, Vietnami sõda. 8.USA välispoliitika 1970 Kirjutati alla Vietnami sõja lõpetamise leppele.USA väed lahkusid Vietnamist. 9.USA välispoliitika 1980

Ajalugu → Ajalugu
374 allalaadimist
Nüüdisühiskonna
9
doc

Nüüdisühiskonna

lähtutakse kolmest näitajast: 8 1. Oodatav keskmine eluiga 2. Haridus · Täiskasvanute kirjaoskus · Erinevate tasemete õppijate vanus 3. Elujärg e. SKP ühe inimese kohta (per capita) Heaoluühiskond Sinna kuuluvad riigid, mis suudavad oma elanikele tagada kõrge elatustaseme. Sellises riigis kulub suur osa tuludest sotsiaalvaldkonnale(abirahad, pensionid, tervishoiu- ja hariduskulud jne). Heaoluriik sekkub ka majandusse, jagades maksupoliitika abil ümber tulusid. Heaoluriigi tunnused: 1. Ülekandeühiskond ­ ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda ühest valdkonnast teise. Nt väliskaubandusest tervihoidu või rikkamalt elanikkonnalt vaesemale 2. Ligi pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Heaoluriigi põhimudelid: 1

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
28 allalaadimist
EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010
15
odt

EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010

2009. aastaks kasvasid need 97 220 825 152 kroonini. 2010. aastal toimus väike langus 88 407 781 130 kroonile. 2011. aastaks on riigieelarve kuludeks eraldatud 92 556 721 418 krooni. Kuigi 2010. aasta riigieelarve sisaldas kulutuste kärpeid, siis 2011. aastal need jälle kasvavad. Rahandusministeeriumi kulud moodustasid 2010. aasta riigieelarves 2,2%. 2011. aastal moodustavad need aga 3,7%. Haritud ja tegusa rahva tähtsustamine tähendab erilist tähelepanu haridusele, sotsiaalvaldkonnale, tervishoiule ja kultuurile. Kulud suurenevad iga aastaga üha rohkem.. 100 90 80 70 60 50 tulud kulud 40 30 20 10 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 14

Ühiskond → Ühiskond
30 allalaadimist
SOTS MÄÄRUSE KODUTÖÖ
70
docx

SOTS MÄÄRUSE KODUTÖÖ

jätmiseks ........ Vallavalitsusele kinnitamiseks. See muudatus kindlustab vallakodanikule kiirema ja erapooletuma kohtlemise. 3.Määruse mõju analüüs Määrus mõjub ........ valla sotsiaaltöö korraldusele positiivselt ja korrastavalt. Sotsiaaleelarves ettenähtud vahendeid kasutatakse sihipäraselt ja valla sotsiaalset toimetulekut toetavalt. Määruses uue mõistena on lisandunud toetuste liigitamine teeb valla kulutused sotsiaalvaldkonnale sihtotstarbekamaks. Muudatus peaks vältima olukorda kus valla toetust osutatakse perele ja/või isikule, kes seda tegelikult ei vaja või ei kasuta otstarbe kohaselt. Esitatud eelnõu järgi on toetuse liigid jagatud perekonna ja/või isiku sissetulekust sõltuvad või mittesõltuvad sotsiaaltoetused. Eelmises määruses puudus selline jagunemine ja toetuseid määrati sissetulekust sõltumatuna, lähtuvalt vajadusest.

Õigus → Õigus
18 allalaadimist
Tööõigus
50
doc

Tööõigus

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO): üldiseloomustus, konventsioonid ja soovitused, Eesti ILO liikmena, Eestile siduvad konventsioonid ILO on üks ÜRO perekonda kuuluvatest organisatsioonidest, asutatud 1919. aasta aprillis Versailles' rahukonverentsil. Organisatsiooni loomise tingis töötajate I maailmasõja järgne järsult halvenenud olukord, mis võis põhjustada sotsiaalseid rahutusi. ILO põhikiri on esitatud Versaille' rahulepingu 13. peatükina. ILO on maailma ainus töö- ja sotsiaalvaldkonnale spetsialiseerunud rahvusvaheline organisatsioon, mille töö põhimõtteks on kolmepoolsus - koostöö valitsuse, tööandjate ja töötajate kõige esinduslikumate organisatsioonide vahel. 1946. aastal jõustunud koostöölepingu alusel ei sekku ÜRO ILO tegevusvaldkonda ning ILO omakorda rahvusvahelisse poliitikasse. ILO tähtsaim organ on Rahvusvaheline Töökonverents, mis koguneb igal aastal ja kinnitab rahvusvahelised tööstandardid: konventsioonid ja soovitused

Õigus → Tööõigus
367 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun