Sisepoliitika: · Riik sekkus rohkem sotsiaalküsimuste lahendamisesse · Teaduse ja tehnika kiire areng nõudes rohkem haridust · Võitlus rassilise võrduse eest mustanahalised nõudsid võrdõiguslikkust · Noortemäss (Vietnami sõja tõttu) · Vägikaikavedu töövõtjate-ja andjate vahel Majandus: · Kiire kasvutempo · Madalama sissetulekuga vaeste arvu vähenemine · Naftahindade järsk tõus · Valitsus kulutas liiga heldelt raha sotsiaalprogrammidele, mis vähendas tööstiimulit · Maksude ja sotsiaalsete toetuste suurenemine Välispoliitika: · Lüüasaamine Vietnami sõjas · Loobuti isolatsionistlikust välispoliitikast
Liberaalne ja koordineeritud turumajandus – selgitage nende olemust ja erisusi tööturu kontekstis. Liberaalne turumajandus – ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus ning riigi ülesandeks on vabaduste kindlustamine. Majanduses pannakse rõhku eraomandusele ning vabale turule. Kehtivad madalad maksud ning riik sekkub majandusse vähe. Kehtib arusaam, et ka rikkaid ei peaks karistama suurte maksudega, kui nad juba selle raha on endale välja teeninud. Riigi ülesandeks pole pühenduda sotsiaalprogrammidele, vaid pigem motiveerida inimesi rohkem tööle asuma (suurem sotsiaalne ebakindlus). Pooldatakse erasektorit ehk väärtustatakse ettevõtjaid ja ettevõtlust. Selle tõttu on ühiskonnas suur varaline kihistumine ning töösuhetes ERLE MAIDO TAAB11
(Selle tunnusteks on rendi pind, auto jne) · Tööstussektori töötaja tootlikkus on tõusnus 4.2% aastas tänu suurenenud investeeringutele. · Kuna inimeste sissetulekud kasvavad, kulutavad nad üha enam raha igapäevaste kulutuste/vajaduste peale. · Probleem: Valitsus kulutab enamuse raha sotsiaalprogrammidele, selle asemel, et investeerida infrastruktuuri nagu teed ja sadamad. Need tasuks ära pikas perspektiivis · Probleem: Kui toormaterjalide hind peaks kukkuma, mõjutaks see kogu majandust. -8- Energiamajandus Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Riigil on suured nafta- ja maagaasivarud. Brasiilia on naftatoodangult 15. riik maailmas
1) töötab välja alaealiste kriminaalpreventiivse tegevuse abinõud oma asukohajärgsel haldusterritooriumil ja esitab need kinnitamiseks teda moodustanud organile; 2) teeb koostööd kohalike omavalitsustega kriminaalpreventiivse tegevuse edendamiseks ning teeb ettepanekuid maa-, valla-, linna- või linnaosavalitsusele kriminaalpreventiivse tegevuse paremaks korraldamiseks; 3) annab hinnangu oma asukohajärgsel haldusterritooriumil läbiviidavatele sotsiaalprogrammidele ja kriminaalpreventiivsetele noorsooprogrammidele ning teavitab antud hinnangust nimetatud programmide finantseerijaid; 4) teeb koostööd vabatahtlikega, kes soovivad osaleda alaealiste kriminaalpreventiivse tegevuse edendamisel; 5) koostab andmebaasi alaealistest, kelle õiguserikkumiste asju on komisjon arutanud. 4. Komisjoni esimees esitab vähemalt üks kord aastas komisjoni tööst aruande teda moodustanud organile. 5
Liberaalne ja koordineeritud turumajandus – selgitage nende olemust ja erisusi tööturu kontekstis. Liberaalne turumajandus – ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus ning riigi ülesandeks on vabaduste kindlustamine. Majanduses pannakse rõhku eraomandusele ning vabale turule. Kehtivad madalad maksud ning riik sekkub majandusse vähe. Kehtib arusaam, et ka rikkaid ei peaks karistama suurte maksudega, kui nad juba selle raha on endale välja teeninud. Riigi ülesandeks pole pühenduda sotsiaalprogrammidele, vaid pigem motiveerida inimesi rohkem tööle asuma (suurem sotsiaalne ebakindlus). Pooldatakse erasektorit ehk väärtustatakse ettevõtjaid ja ettevõtlust. Selle tõttu on ühiskonnas suur varaline kihistumine ning töösuhetes valitseb ebaõiglus. Süsteemis puuduvad juhtkonna ja töötajate huvide tasakaalustamise ning koordineerimise mehhanismid. Koordineeritud turumajandus – keskseks väärtuseks on inimestevaheline võrdsus. Majanduses osaleb riik
kapitali ja ettevõtjaid sotsiaalpoliitika Sotsiaalsele erisusteMadalad maksud, kõik onIgale inimesele väärikas säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond · Asutatud 1991 · Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995-1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar · Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, K. Laanet, D. Borodits, A. Must, T. Vitsut, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, R. Tammus, M. Tuus, M. Korb, P. Võsa · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 28 kohta
annaabi.ee 
