koloriiti. (kuumatõbi-palavik, läigitaja-arst). Vanamoelised sõnad raske defineerida, (trotuaar-kõnnitee, papiljott lokirull). Tänapäeva eesti keele sõnavara MURDESÕNAVARA. SLÄNGISÕNAVARA. Murdesõnavara moodustavad murdesõnad, sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes. (ööbik-üübik, öövik, ööpik, sisask, sisa, siska). Dialektism murdeline element kirjakeeles. Sotsiaalmurded. idiolekt sotsiolekt ühe inimese keele kasutus ühiskonna keelekasutus · släng (professionalismid, eripärase värvingu sõnad) · argoo · zargoon · erikeel
Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks neist võimalustest on släng, mille sõnu tihti kasutajad ei oskagi kirjakeelest eristada. 1.1 Mis on släng? Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. ,,Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitiste kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse ning muust ühiskonnst eristumise näitamiseks." (Eesti Keele Instituut) Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna.
murde sõnavarast, Karksi murraku sõnavarast, aga ka kogu eesti (keele) murdesõnavarast. Murdesõnavara moodustavad murdesõnad, s.o sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes. Pandagu siinjuures tähele, et praegu ei ole jutt murdepäritoluga kirjakeelesõnavarast. Nt on Hiiumaa murdesõnu nilvamadu `vihmauss', ninatopp `taskurätik', nurutuul `tasane tuul', haul `aur'. Sotsiaalteljel lahknevad rahvuskeele tüvest eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitise (õpilaste, meremeeste, sõdurite, vangide jt) kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse (üks elukutse või ühed huvid) ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Sotsiaalmurrete kohta kasutatakse ka sõnu släng, argoo, zargoon, erikeel ja eri autorid kas samastavad neid või teevad eri moodi vahet. Kasutame siinjuures enim levinud terminit släng
kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. (samas) Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks neist võimalustest on släng, mille sõnu tihti kasutajad ei oskagi kirjakeelest eristada. 1.1 Mis on släng? 6 Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. ,,Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitiste kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse ning muust ühiskonnst eristumise näitamiseks." (Eesti Keele Instituut) Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna
veebis), keelehooldekursusi, avalikke esinemisi ja kirjutisi; tõhustada keeleabi saamise võimaluste tutvustamist · tagada keelekorraldusalane välja- ja täiendusõpe kõrgkoolides 19.Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt - Keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja/või teatud sotsiaalse rühmaga. Dialektid jagunevad sotsiolektideks (sotsiaalmurded) ja regionaalseteks dialektideks (kohamurded) · Mingi keele allkeele sünonüüm. · Kohamurde sünonüüm. · Kirjakeeleta pisikeeled. · Keelenormist kõrvale kalduvad keelevormid. · Sama keelkonna keelte ajaloolised variandid Geograafiline murdeahel - Geograafiline murdeahel on ahel, kus üleminekud toimuvad järk-järgult, mitte järsult.Nt Romaani keelte murded Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis; germaani keelte murded
Küladevahelised erinevused. Mingi geograafilise piirkonna erinevate äärealadel pakinevad murded ei ole alati vastastikku mõistetavad, kuid kuuluvad vastastikuse mõistetavuse ahelasse. Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad erinevused. Sotsiaalne murdeahel eri sotsiaalsed klassid kasutavad eri keelekujusid. Autonoomia iseseisvus Heteronoomia sõltuvus Dialektide jagunemine: 1) Sotsiolektid e sotsiaalmurded 2) Regionaalsed dialektid e kohamurded Suhtlusvõrgustik rühm inimesi, kes suhtlevad rohkem samasse võrgustikku kuuluvate inimestega kui väljaspool võrgustikku olevate inimestega. Võrgustike abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid. Inimestele on peale surutud võrgustiku käitumisnormid suletud võrgustikku kuuluvate inimeste keel on sarnane. Tihedad mitmetasandiliste suhetega võrgustikud toetavad vähemuskeele säilimist. Uurimissuunad:
annaabi.ee 
