Erakonna ideoloogia Rahvaliit toetub : 1. mõõdukale rahvuslusele 2. konservatismile 3. esindab eeskätt põllumajandustootjate huve Nende veendumust mööda peaks riik säilitama: 1. oma rolli strateegilistes majandussektorites 2. kontrollima väliskaubandust 3. ajama jõulist maksupoliitikat (astmeline tulumaks, regionaalsed maksusoodustused, aktsiisid ja luksuskaupade täiendav maksustamine). Sotsiaalpoliitikas on nende ideaaliks mandriEuroopa sotsiaaldialoogi ja sotsiaalkindlustuse mudel, kuid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses on Rahvaliit edumeelsem klassikalisest bismarkiaanlusest. Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull Arno Sild
sekundaarseks. Primaarse sotsiaalõiguse hulka kuulub näiteks sotsiaaltoetuste ja –teenustega seonduv õigus ja sekundaarse sotsiaalõiguse hulka näiteks tööõigus ja üürnike kaitse. EÜ asutamislepingu artiklis 138 on loetletud valdkonnad, milles ühendus artiklis 18 sätestatud sotsiaalpoliitiliste eesmärkide saavutamiseks meetmeit võtab. Nimetatud loetelu on avar, hõlmates nii tööturu regulatsioone, indiviuaalsete töösuhete õigust, sotsiaaldialoogi reguleerivaid sätteid ning esmasena – sotsiaalkindlustuse õigust. Seega võib Euroopa Liidu õigusest leida sotsiaalkindlustuse hulka loetavate sotsiaalsete riskide loendi, kuid mitte sotsiaalõiguse materiaalset definitsiooni. Laiemas mõttes on sotsiaalõiguse ehk sotsiaalse kaitse mõiste ajaga üha laiemaks läinud, sellega hõlmatakse enamasti nii riiklikke, kollektiivseid kui mitteformaalseid meetmeid, eristamata rangelt avaliku ja eraõiguse vahet.
Eelnõu jätab reguleerimata paljud töösuhete aspektid, mis toob kaasa väga palju vaidlusi, teatas EAKL avalikkusele. 14 Kokkuvõtte Eesti ametiühingud tegid 90ndatel aastatel läbi koos ühiskonna arenguga keeruka protsessi, mida iseloomustas kõigepealt läbi väliste ja siseste raskuste iseseisvumine, oma kohaja rolli leidmine ja kinnistamine ühiskonnas, sotsiaalpartneriks kujunemine ja sotsiaaldialoogi sundimine, riigi tasakaalustatud ja mõõduka arengu taotlemine ning äärmustest hoidumine. Tol hetkel tuli vastata iga päev küsimusele, millist Eestit tahame, millist ametiühingut vajame, mida ühiselt suudame. Aastad 1990-1999 andsid neile küsimustele vastuse. Aeg annab hinnangu ametiühingute suutlikkusele vaba ja demokraatliku taasiseseisvunud riigi üleehitamisel, töötum osapooltel organiseerimisel,
ILO teeb selgitus ja uurimustöid, samuti kutsub kokku konverentse. ILO tähtsaimaks töövormiks on rahvusvahelise tööregulatsiooni kehtestamine. ILO ei võta vastu seadusi, kuid sätestab minimaalse õigusliku tasandi, millest riik peab kinni pidama. Konverentsidel on kolmepoolne mõju töötaja, tööandja ja valitsus. Tänapäeval neli eesmärki:1..standartite realiseerimine, 2.naiste ja meeste võrdsus 3.kõikide võimaluste võimaldamine, 4. kolmepoolse sotsiaaldialoogi võimaldamine 17.Töölepingute tähtajad ning tähtajatu TL tähendus Töösuhetes on töötajal oluline oma elu planeerida (laste koolivaheaeg, maja, auto laen jne)ning seetõttu on TL üks olulisemaid tingimusi töösuhete stabiilsuse põhimõte. !8.Renditöö TLS § 6 sätestab töötaja teavitamise töötingimustest erijuhtudel. Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja teebtööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtte) juhtimisele ja
V. ELUASEMEPOLIITIKA SP kujundamise mehhanismid SP eesmärk: Iga vähekindlustatud inimene peaks saama nii palju abi, et tal oleks võimalik püsida minimaalsel heaolunivool. Heaolutase sõltub ühiskonna majanduslikest võimalustest ja valitsevast ideoloogiast. On kaht tüüpi SP kujundavaid mehhanisme: · parlamentaarsed valitavad kogud (Riigikogu, KOV: linna-, vallavolikogu) · korporatiivsed - sotsiaalsed partnerid (valitsus, tööandjad, töövõtjad) sotsiaaldialoogi käigus. Üheks näiteks on töö- ja palgalepingute süsteem, töötingimused ja tööohutus. SOT SI AALDI ALOOGI M U DEL VALITSUS T Ö Ö A N D J AT E Riigi tasand - AMETIÜHINGUTE KESKORGANISATSIOON(id) kolme - või kahepoolne KESKORGANISATSIOON(id) MAJANDUSHARU Majandusharu tasand - MAJANDUSHARU (KUTSEALA) TÖÖANDJATE ÜHENDUSED kahepoolne AMETIÜHINGUD
Ajaloolistel põhjustel ei ole sotsiaalpartnerite osatähtsus Eestis töösuhete kujundamisel märkimisväärne. Kuuluvus tööandjate ühingutesse ja ametiühingutesse on Eestis madal. Eestis on viimastel kümnenditel tugevalt vähenenud nii ametiühingu liikmete osakaal töötajaskonnast kui ka, sellega seotult, töötajaskonna kollektiivlepingutega katvus. Suundumust toetavate teguritena võib välja tuua kollektiivsete töösuhete traditsiooni puudumist ja riigi poolset vähest sotsiaaldialoogi väärtustamist ja madalat toetust kollektiivsetele töösuhetele. Ametiühinguliikumine on Läänemaailmas alates 80.ndatest olnud langustrendis. Näiteks kuulus sel ajal 50% Ühendkuningriigi (UK) töötajate väest ametiühingutesse. Nüüd on see protsent 27. Eriti raske on ametiühingusse kaasata just noori inimesi. Tulemuseks on, et ametiühingut nähakse sageli kui mingi möödunud ajastu relikti, võitlejaid võitluses, mida enam sellisel kujul ei eksisteeri.
annaabi.ee 
