kohusetäitjaks Päts, kuigi põhitöö tegi ära A. Schipai. Hiljem võttis kohustuse enda peale Tõnisson (tingimusel, et ta seda tõesti juhtida saab, mitte et seda teeb Päts). Juulis saabus tagasi Poska, kerkis piiriküsimus Lätiga ja olulisim asi oli rahu sõlmimine N.Venemaaga. Esimene voor 16-18 sept jäi tulemusteta ja 20. sept lahkus Poska ametist. Poska asemel sai välisministriks Ants Piip, kes oli olnud välisminister Strandmani tööerakondlastest ja sotsiaaldemokraatlikest koosnevas valituses. Rahvaerakondlasest Schipai tegi ettepaneku moodustada Asutavas Kogus välisasjade komisjoni AK informeerimine välispol. olukorrast ja VM tutvustamine parlamendi vaadetega. 25. sept hakkas see tööle, sinna kuulus nii Poska kui ka Tõnisson. Põhiprobleemiks tõusis rahutegemise küsimus. 1920. aastatele iseloomulik parlamendi väliskomisjoni suur roll, kus arutati läbi tulevaste saadikute kandidatuur ning kus ja kellega milliseid lepinguid sõlmida.
Itaalia osales I maailmasõjas küll võitjate poolel, ent inimkaotused olid väga suured. Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (näiteks ühendada kõik itaallastega asustatud alad); see tekitas revansismitaotluseid. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju (eriti Sotsialistliku Partei tähtsus, mis oli Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim). Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist (ehk kommunistide võimulepääsu). Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud. Võitlusliidud kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel
1920-ndate aastate alguses süvenes Itaalias sisepoliitiline kriis. Sellel oli mitmeid põhjusi. Kuigi Itaalia osales esimeses maailmasõjas võitjate poolel, olid inimkaotused väga suured. Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arbestatud Itaalia nõudmistega ning see tekitas revansismitaotlusi. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju. Eriti kasvas Sotsialistliku Partei tähtsus, mis oli Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasud koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid kommunistide võimulepääsu. Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees, hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistlikku meelsust kandvad nn võitlusliidud, mis kujunesid endise sotsialisti B. Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks parteiks. Rahvusluse rõhutamine ja lubadus riigis ,,kord majja lüüa", suurendas selle populaarsust. 1922
· Selle põhjused olid: Itaalia osales I maailmasõjas küll võitjate poolel, ent inimkaotused olid väga suured. Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (näiteks ühendada kõik itaallastega asustatud alad); see tekitas revansismitaotluseid. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju (eriti Sotsialistliku Partei tähtsus; Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim). Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist (ehk kommunistide võimulepääs 1917.a. oktoobris). 5 Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud.
Itaalia osales I maailmasõjas küll võitjate (Antanti) poolel, ent inimkaotused olid väga suured ja niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (nt ühendada kõik itaallastega asustatud alad) ja see tekitas revansismitaotluseid. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju, eriti Sotsialistliku Partei tähtsus, mis oli Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist (e kommunistide võimulepääsu). Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn võitlusliidud, mis kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks
oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (nt ühendada kõik itaallastega asustatud alad) ja see tekitas revansismitaotluseid. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju, eriti Sotsialistliku Partei tähtsus, mis oli Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist (e kommunistide võimulepääsu). Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn võitlusliidud, mis kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini
heaoluriigi loomisele; sotsiaaldemokraatide võimuletulek 1932; osales põhjamaade koostöös, aga üldjoontes säilitas ranget neutraliteeti; II ilmasõja ajal oli neutraalne, sõjategevusse ei sekkunud, ehkki abistas nii Kolmandat Reichi kui Soomet ning andis hiljem Nõukogude Liidule ka põgenikke välja; pärast sõda kiire majandusareng (infrastruktuur sõjast puutumata); 1976. kaotasid sotsiaaldemokraadid absoluutse enamuse, võitsid selle 1982. tagasi; sotsiaaldemokraatlikest valitsustest hoolimata ei seatud kahtluse alla eraomandit, ei toimunud suurt riigistamist; 1992. loobus ametlikult neutraliteedipoliitikast; 1995. liitus Euroopa Liiduga; -samas- eugeenikprogrammid kuni 1970ndateni; 35. Leedu XX sajandil Sajandi algul Vene impeeriumi koosseisus, rängalt rõhutud (ladina tähestiku kasutamine keelatud, vähendamaks poola mõjusid); veebruaris 1918 kuulutati välja iseseisev Leedu, 1918. aasta suvel