Kolmikliidu valitsuse lagunemisel 2002. aasta jaanuaris siirdus Riigikogu Mõõdukate 17-liikmeline saadikurühm opositsiooni. Ennekõike vastuoluliste erastamisotsuste tagajärjel oli erakonna maine sügavas madalseisus ning 2002. aasta oktoobri kohalikel valimistel tuli vastu võtta kaotus Tallinnas. Ilves astus erakonna juhi kohalt tagasi, partei juhiks valiti Ivari Padar. Suure jõupingutuse tagajärjel õnnestus mõni kuu hiljem toimunud parlamendivalimistel sotsiaaldemokraatidel ületada viieprotsendiline valimiskünnis ning saada Riigikogus kuuekohaline fraktsioon. 2005. aastal liitusid fraktsiooni tööga neli Keskerakonnast eraldunud sotsiaalliberaali. Nimevahetus ja valimisvõidud Sel kriitilisel hetkel suutis aga erakond end koguda ja panna aluse uuele tõusule. Mõnda aega väldanud arutelu partei sisu ja vormi ühendamise üle vormus konkreetseks ettepanekuks ja otsuseks 2004. aasta veebruaris korraldatud üldkogul: partei võttis endale tagasi õige nime,
Nii jagunes Eesti ühiskond majandusmeesteks ja aatemeesteks. 1904.a õnnestus eestlastel saada võimukaks oma maa suurmas linnas, sest saavutati võit Tallinnas eesti-vene blokiga. 1905.-1906.a sündmused Baltikumis Nii Eestis kui Lätis mindi kaasa 1905.a puhkenud Vene revolutsiooniga. 16.okt 1905 toimus Tallinnas meeleavaldus, kus sai surma 94 inimest. 19.okt lubas Nikolai II manifestis lubati moodustada oma erakondi. Lätis oli sotsiaaldemokraatidel vene aatekaaslastega samalaadne vastasseis, kuid koostöö tihedam. Ärevaks muutis rahvast peetud rahvaesindajate nõupidamised. Algasid mõisatepõletamised ja omavalitsusüksuste moodustamised. Tsaarivõimus vastasid sellele sõjaseisukorra väljakuulutamisega ning karistussalkade sinna saatmisega. Hukati revolutsiooniga seotud inimesi, osadel õnnestus Lääne-Euroopasse põgeneda. Leedu revolutsiooniga selliselt kaasa ei läinud, kuna kartis äsja saadud õigusi kaotada,
parteilaste seas. Suure terrori alla sattusid ka impeeriumi piires elavad rahvusvähemused. Omakeelsed raamatud, ajalehed jm keelati, mehed arreteeriti; alles jäid naised ja lapsed. Kui 1920ndatel oli NSVL-s eestikeelseid koole ja ajalehti, eesti küladest arreteeriti mehed ja saadeti vangilaagritesse. GULAG vangilaagrite süsteem. SAKSAMAA Saksamaal toimus 1918 novembrirevolutsioon. Selle tulemusena Saksa keiser Wilhelm II kaotas võimu. Võim läks Ajutisele Valitsusele. Enamus oli sotsiaaldemokraatidel, seesama AV sõlmis ka Combieni vaherahu, mis lõpetas I MS. I MS kaotus pandi osaliselt toonaste sots-demide südamele, kes olid sõlminud vaherahu. See tundus naljakana, sest Saksa territooriumil ju tegelikkuses ei sõditud. Saksa kommunistid arvasid, et ka Saksamaal tuleks välja kuulutada nõukogude võim. Sotsiaaldemokraadid seda nõuet kuulda ei võtnud. Nemad määrasid, et Saksamaa tulevase korra määrab Asutav Kogu (rahvas otsustab, kas nõukogude võim on otstarbekas)
algselt olnud teisekeelne ja meelne kui lihtrahvas. Separatistlike meeleolud tugevdamisele 5 vaatamata jäi suurem osa balti mõisnikest tsaaritruuks, säilitas oma majandusliku võimu (maavaldused) ja allesjäänud poliitilised privileegid. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma arhailisi privileege: Saksa keisririik oli märksa demokraatlikum ja moodsam maa, mille parlamendis oli kaalukas roll sotsiaaldemokraatidel ja kus toimis näiteks hästikorraldatud sotsiaalabisüsteem. Alles Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid Balti rüütelkonnad kursi Eesti-, Liivi- ja kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all Kohe sõja algul mobiliseeriti Vene armeesse 60 000 eesti meest, kogu sõja vältel aga võeti sõjaväkke umbes 100 000 eestlast, kellest 10 000 said surma. Esimese maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond
parteid, Eesti, Läti ja Leedu (Sotsiaal)demokraatlik Töölispartei Parteide jaotumine Ideepartei põhineb poliitilisel ideoloogial või maailmavaatel: liberaalsed, konservatiivsed ja sotsialistlikud parteid, ka rohelised. Programm põhineb maailmavaatelistel seisukohtadel. Huvipartei tekib inimeste sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmise eesmärgil. Valijaskonnas domineerib mingi sotsiaalne grupp, nt töövõtjad sotsiaaldemokraatidel ja põllumehed agraarparteidel. Ka vähemusrahvuste õigusi kaitsvad erakonnad nagu baski rahvuslased Hispaanias. Organisatsioonilise ülesehituse järgi Kaadri- e valimispartei moodustab poliitilise eliit, kel on sarnane ideoloogia, organisatsiooni arendamine ja valijaskonnale enda propageerimine on teisejärguline ja saab alguse vahetult enne valimisi. Massiparteid tekkisid 19. saj teisel poolel töölisliikumise baasil, et seda poliitilistel eesmärkidel ära
Eesti, Läti ja Leedu (Sotsiaal)demokraatlik Töölispartei Parteide jaotumine Ideepartei põhineb poliitilisel ideoloogial või maailmavaatel: liberaalsed, konservatiivsed ja sotsialistlikud parteid, ka rohelised. Programm põhineb maailmavaatelistel seisukohtadel. Huvipartei tekib inimeste sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmise eesmärgil. Valijaskonnas domineerib mingi sotsiaalne grupp, nt töövõtjad sotsiaaldemokraatidel ja põllumehed agraarparteidel. Ka vähemusrahvuste õigusi kaitsvad erakonnad nagu baski rahvuslased Hispaanias. Organisatsioonilise ülesehituse järgi Kaadri- e valimispartei moodustab poliitilise eliit, kel on sarnane ideoloogia, organisatsiooni arendamine ja valijaskonnale enda propageerimine on teisejärguline ja saab alguse vahetult enne valimisi. Massiparteid tekkisid 19. saj teisel poolel töölisliikumise baasil, et seda poliitilistel eesmärkidel ära kasutada,
annaabi.ee 
