Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Iga võistleja saab teha ühelt kõrguselt kolm katset. Hüppestiile on mitmeid: tavaliseks saanud hüpe nn. flopp (kus latt ületatakse selg ees, maandutakse turjale) ja karjapoiss/käärid (hüpatakse külg ees, üks jalg ees, teine järgi, maandutakse jalgadele). Lati kõrgust peab tõstma korraga vähemalt cm, mitmevõistluses tohib latti korraga tõsta 3cm kaupa. Kõrgushüppe maailmarekord meestel on 2.45 mille püstitas Javier Sotomayor ja naistel 2.09, mille ületas Stefka Kostadinova.
aastasele Tarmakule juba siis olümpiakulda. Kulda pakkus eestlasele ka tsehhide maailmakuulus kergejõustikuspets Jan Popper. Müncheni olümpiaheitlusse läks Tarmak kindla favoriidina ja rasketes ilmaoludes suutis seda koormat suurepäraselt kanda. 2,23 andis Eesti kergejõustikule läbi aegade esimese olümpiavõidu. Olümpiamängude medalivõitjad Mehed 1983 1. Gennadi Avdejenko 2.32 2. Tyke Peacock 2.32 3. Zhu Jianhua 2.29 1991 1. Charles Austin 2.38 2. Javier Sotomayor 2.36 3. Hollis Conway 2.36 1993 1. Javier Sotomayor 2.40 2. Artur Partyka 2.37 3. Steve Smith 2.37 1997 1. Javier Sotomayor 2.37 2. Artur Partyka 2.35 3. Tim Forsyth 2.35 1999 1. Vjatseslav Voronin 2.37 2. Mark Boswell 2.35 3. Martin Buss 2.32 2003 1. Jacques Freitag 2.35 2. Stefan Holm 2.32 3. Mark Boswell 2.32 2007 1. Donald Thomas 2.35 2. Jaroslav Rõbakov 2.35 3. Kyriákos Ioánnou 2.35 2009 1. Jaroslav Rõbakov 2
Flopphüppe hoojooks. Hoojooks sooritatakse algul sirgjooneliselt,viimasle 3 või 5 sammul üle minnes kaarekujulisele jooksule (mille raadius peaks olema 68m) Hoojooksu pikkus on tavaliselt 911 jooksusammu, millele eelneb 35 sammu käimist. Näide hüppestiilist `'Karjapoiss/Kääri`' Pildil Ethel Catherwood Näide hüppestiilist flopp Pildil Ariane Friedrich Meeste Maailmarekordi omanik Javier Sotomayor Naiste Maailmarekordi omanik Stefka Kostadinova
23 III koht - Dwight Stones 2.21 1980. aastal: I koht - Gerd Wessig 2.36 MR II koht - Jacek Wszola 2.31 III koht - Jörg Freimuth 2.31 1984. aastal: I koht - Dietmar Mögenburg 2.35 II koht - Patrik Sjöberg 2.33 III koht - Zhu Jianhua 2.31 1988. aastal: I koht - Gennadi Avdejenko 2.38 II koht - Hollis Conway 2.36 III koht - Rudolf Povarnitsõn 2.36; Patrik Sjöberg 2.36 1992. aastal: I koht - Javier Sotomayor 2.34 II koht - Patrik Sjöberg 2.34 III koht - Tim Forsyth 2.34; Hollis Conway 2.34; Artur Partyka 2.34 1996. aastal: I koht - Charles Austin 2.39 II koht - Artur Partyka 2.37 III koht - Steve Smith 2.35 2000. aastal: I koht - Sergei Kljugin 2.35 II koht - Javier Sotomayor 2.32 III koht - Abderahmane Hammad 2.32 2004. aastal: I koht - Stefan Holm 2.36 II koht - Matt Hemingway 2.34
30 km jooks-1:28.00-Takayuki Matsumiya (Jaapan), 27. veebruar 2005 Kumamoto Maraton-2:04.26-Haile Gebrselassie (Etioopia), 30. september 2007 Berliin 100 km jooks-6:13.33-Takahiro Sunada (Jaapan), 21. juuni 1998 Tokoro 3000 m takistusjooks-7.53,63-Saif Saaeed Shaheen (Bahrein), 3. september 2004 Brüssel 110 m tõkkejooks-12.87-Dayron Robles (Kuuba), 12. juuni 2008 Ostrava 400 m tõkkejooks-46,78-Kevin Young (USA), 6. august 1992 Barcelona Kõrgushüpe-2.45-Javier Sotomayor (Kuuba), 27. juuli 1993 Salamanca Teivashüpe-6.14-Sergei Bubka (Ukraina), 31. juuli 1994 Sestriere Kaugushüpe-8.95-Mike Powell (USA), 30. august 1991 Tky Kolmikhüpe-18.29-Jonathan Edwards (Suurbritannia), 7. august 1995 Göteborg Kuulitõuge-23.12-Randy Barnes (USA), 20. mai 1990 Westwood Kettaheide-74.08-Jürgen Schult (Saksa DV), 6. juuni 1986 Neubrandenburg Vasaraheide-86.74-Juri Sedõhh (NSV Liit), 30. august 1986 Stuttgart Odavise-98.48-Jan Zelezn (Tsehhi), 25. mai 1996 Jena
september 7.53,63 Bahrein Brüssel takistusjooks Shaheen 2004 110 m tõkkejooks 12.88 Xiang Liu Hiina Lausanne 11. juuli 2006 400 m tõkkejooks 46,78 Kevin Young USA Barcelona 6. august 1992 Javier Kõrgushüpe 2.45 Kuuba Salamanca 27. juuli 1993 Sotomayor Teivashüpe 6.14 Sergei Bubka Ukraina Sestriere 31. juuli 1994 Kaugushüpe 8.95 Mike Powell USA Tky 30. august 1991 Jonathan Suurbritanni Kolmikhüpe 18.29 Göteborg 7. august 1995 Edwards a Kuulitõuge 23.12 Randy Barnes USA Westwood 20. mai 1990
20. august Colin Jackson Suurbritannia Stuttgart 1993 110 m tõkkejooks 12,91 Xiang Liu Hiina Ateena 27. august 2004 400 m tõkkejooks 46,78 Kevin Young USA Barcelona 6. august 1992 Kõrgushüpe 2.45 Javier Sotomayor Kuuba Salamanca 27. juuli 1993 6 Teivashüpe 6.14 Sergei Bubka Ukraina Sestriere 31. juuli 1994 30. august Kaugushüpe 8.95 Mike Powell USA Tky 1991 Kolmikhüpe 18
· tõus tänu hoojooksu kineetilisele energiale (loeme Ek = Ep): h3 = mv2/2mg 6,2 m. Seega kokku saame hmaks = 1,2 m + 1,2 m + 6,2 m = 8,6 m. See on palju rohkem kui tegelikult. Milles on asi? Selles, et hoojooksu kineetilist energiat pole võimalik muuta eriti hästi sportlase keha potentsiaalseks energiaks. See paistab välja ka hoota ja hooga kõrgushüppe tulemustest, mis erinevad vaid ca 15%. Hoojooksu kasutatakse üle lati liikumiseks, et mitte latile peale vajuda. (MR: 2,45 J. Sotomayor, 1993) 4.5. Teivashüpe Teivashüppe maksimaalse kõrguse hmaks leidmiseks arvestame 4 komponenti: 13 · raskuskeskme kõrgust h1 = 1,2 m; · vertikaalse hüppe kõrgust h2 = 1,2 m (vt. eelmine ülesanne); · tõusu hoojooksu kineetilise energia arvel, mis muudetakse teiba potentsiaalseks energiaks. Kuna teibaga käes ei saa joosta nii kiiresti kui MR omanik sprindis, valime jooksu kiiruseks 9 m/s
(grammatiline ja ajalooline tõlgendamine). Range originalism lähtub pelgalt normi algsest tähendusest, mõõdukas originalism peab võimalikuks arvestada ka sotsiaalsete olude muutumist. Dünamism leiab, et normi tuleb tõlgendada kaasaegses kontekstis. Kohtunik peab normi tõlgendama selliselt, mis vastab paremini kaasaja sotsiaalsele kontekstile ning kehtivatele väärtustele. Selle üheks suunaks on realism (1020- ndatel Jerome Frank ja Karl Llewellyn, praegu ülemkohtunik Sonia Sotomayor. Skandinaavia realismi teoreetiliseks taustaks on nn Uppsala filosoofia, ennekõike Axel Hägeströmi mõtted. Tema järgi on teaduse ülesandeks esitada kogemusmaailma puutuvaid tõsiväiteid. Skandinaavia õigusrealism võtab tõsiselt väidet, et õigus kui norm kuulub sotsiaalsesse struktuuri ja seetõttu tuleb normist arusaamiseks aru saada ka sellest sotsiaalsest struktuurist. Lähtutakse eeldusest, et sotsiaalsete agentide käitumisskeemid ja nende sotsiaalsed vaated
annaabi.ee 
