Inimtegevuse tõttu on kannatanud ka loomastik. Põlistest suurimetajatest on ellu jäänud ainult üks metskitse ja üks punahirve liik. Veel võib kohata poolmetsikuid hobuseid Shetlandi saarel ja mujalgi. Suurbritanniale iseloomulikud väikeimetajad on mägrad, saarmad, rebased, oravad, jänesed, nirgid, kärbid jt. Palju on linde, arvestuste järgi 200 liiki. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi rahvastik koosnes algul neljast põhirahvast: inglastest, waleslastest, sotlastest ja iirlastest. Germaani päritolu inglaste esivanemad elasid algul Saksamaal, kust nad rändasid Suurbritanniasse ja segunesid keltide ning sisserännanud roomlastega. Waleslased ja sotlased põlvnevad otseselt keltidest. Nende rahvaste keeled on palju taandunud, eriti Sotimaal: vana soti ehk gaeli keelt räägib vaid 50 000 inimest Põhja-Soti mägismaal ja Hebriidi saarestikus. Inglased kuuluvad põhiliselt anglikaani kirikusse, sotlaste ja waleslaste juures on
toetajad ("ümarpead") üksteise võidu saavutada Inglismaa linnade ja piirkondade toetust. Üldiselt jagunes toetus nõnda, et kuningat jäi toetama Põhja- ja Lääne-Inglismaa ning Wales, parlamenti aga Ida- ja Lõuna-Inglismaa. Linnad kaldusid pigem parlamendi poolele, kuna selle juhtivad kodanikud olid kannatanud kuninga range maksupoliitika tõttu. Parlamenti toetas ka enamik Inglise laevastikust, mis raskendas rojalistidel Mandri-Euroopast abivägede toomist. Sotimaa jagunes: enamik sotlastest kaldus toetama parlamenti, kuid mägismaa jäi toetama kuningat, nagu ka enamik Iirimaast. Samas oli ka mitmeid piirkondi, mis püüdsid jääda erapooletuks. Esialgu olid ka vaenupoolte vaated küllaltki ebaselged, kuna kuningas väitis, et ta ei soovi kehtestada absolutismi, vaid ainult kaitsta Inglismaa vanu seaduseid, protestantismi ja vaba parlamendi kokkukutsumist; samas kui parlamendis oli mitmeid fraktsioone: mõned toetasid
Kuningavõimu piiramiseks allutati valitsuse tegevus parlamendi kontrollile. · Kodusõda Inglismaal: Kuninga ja pika parlamendi vastasseis kasvas siiski üle kodusõjaks (1642- 1649). Kodusõja osapoolteks olid: Kuningavõimu pooldajad - rojalistid Parlamendi pooldajad Põhja- ja Lääne-Inglismaa, Wales, Soti Ida- ja Lõuna-Inglismaa, enamik mägismaa, enamik Iirimaast sotlastest Anglikaani kirik Puritaanid (sõjaväes domineerisid äärmuspuritaanid e independendid, kelle juhiks oli Oliver Cromwell) Enamik aadlikest (,,kavalerid") Linnade kaubandus- ja tööstusringkonnad 1648.aastaks rojalistide väed purustati ning sotlased andsid enda kätte vangi
Kuningal keelati parlamenti laiali saata ning kehtestada ilma selle nõusolekuta uusi makse. Kuningavõimu piiramiseks allutati valitsuse tegevus parlamendi kontrollile. 4.3. Kodusõda Inglismaal: Kuninga ja pika parlamendi vastasseis kasvas siiski üle kodusõjaks (1642-1649). Kodusõja osapoolteks olid: Kuningavõimu pooldajad - rojalistid Parlamendi pooldajad Põhja- ja Lääne-Inglismaa, Wales, Soti Ida- ja Lõuna-Inglismaa, enamik sotlastest mägismaa, enamik Iirimaast Anglikaani kirik Puritaanid (sõjaväes domineerisid äärmuspuritaanid e independendid, kelle juhiks oli Oliver Cromwell) Enamik aadlikest (,,kavalerid") Linnade kaubandus- ja tööstusringkonnad 1648. aastaks rojalistide väed purustati ning sotlased andsid enda kätte vangi langenud kuningas
mäss 1641) Sellega algab Inglismaa kodusõda II Inglismaa kodusõda ehk puritaanide mäss 1642-48 Põhjus: Parlamendi püüe kindlustada oma võimupositsioon ja Charles I vastuseis parlamendi võimule. - Kuningat toetasid: Kõrgaadel, osa alamast maaadlist ja talupoegadest ning anglikaani kirik ja katoliiklased. - Parlamendi rindega ühinesid: osa maaadlist, kodanlusest ja talurahvast, puritaanid ja sotlastest presbüterlased, suurlinnad , laevastik. - Puritaanide armee ja revolutsiooni juht alamaadlik Oliver Cromwell: Ümarpead (roundheads) ja talupoegadest Raudküljed (ironsides) Parlamendi armee - Kuninga Armee sõdurid: Kavalerid - Otsustav lahing 1645: Charles I sai sotlaste sõjavang, kes anti Cromwelli kätte - Parlament puhastati 1648 - Jäänukparlamendi liikmetest koosnev kohtuorgan mõistis charles I surma ja ta hukati 1649. - Inglismaal kaotati monarhia ja maa kuulutati vabariigiks
Oma tegevuses on igaüks ühiskonna ees vastatav ainult selles osas, mis puudutab teisi." "Vabas ühiskonnas valitsevad need vabadused tingimusteta ja absoluutselt" Arenenumates ühiskondades toimub ühiskonna juhtimine mitte sunduse, vaid veendumuste ja veenmise kaudu. Tsivilisatsiooni areng on progressiivne. Kõik ühiskonnad käivad sama teed. Ka rahvusriikideni. Baskidest peaks saama prantslased või hispaanlased, sotlastest britid. Miks? Sest on kasulik... Utilitarism Kasu on ainus õiglane printsiip ja ülim eesmärk kõikide eetiliste küsimuste puhul, seega teise inimese kahjustamine annab koheselt põhjuse inimese karistamiseks. Inimene vastutab teise inimese või ühiskonna ees. Inimese käitumine on reguleeritud seaduste, avaliku arvamuse ja oma südametunnistusega. Utilitarism on ülim moraalne põhimõte ning see ei tegele tegelikult iga konkreetse juhtumiga
annaabi.ee 
