keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis kasutusele i.k. William Thomson(lord Kelvin). Algpunktiks on absoluutne nulltemp.ja selles võib temp olla ainult positiivne.T Kasutatakse SI-süsteemis.1 kelvin on 1/273,15 vee kolmpikpuntki termodünaamilisest temperatuurist. 4)Rankine'i skaala sotlase W.J.M. Rankine'i poolt kasutusele võetud.Jaotus sama, mis F.skaalal, kuid nullpunkt on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks ja ühtib Kelvini skaala nullupunktiga. Jää sulamispunkt 459,67.°R vahel ka °Ra. 5)Réaumuri skaala on R.A.Reamuri poolt kasut.v. piiritustermomeeter, mille t.s. füüsiliseks aluseks on soojuspaisumine. Nullpunkt jää sulamistemp (0) ja vee k.t. võetud võrdseks 80 jaotusega ehk jää sulamistemp ja vee keemistemp vahemik on jagatud 80-ks võrdseks
Slaavi rahvastest ladina keele ja kultuuriga rohkem seotud poolakad, tsehhid, slovakid, horvaadid Soomeugrilastest sattusid ungarlased varakult Lääne. Euroopa kultuurisfääri. Ladinakeelsest kirjandusest väärib tähelepanu kroonikad, kus jutustatakse rahvaste ajaloost, sõjakäikudest ja valitsejate tegudest ( Henriku Liivimaa kroonika) Vanaiiri kirjandus sisaldab proosat sugukondadevahelistest võitlustest, mütoloogist, nõidusest. Sotlase James Macphersoni "Ossiani Laulud". Muinasgermaani kirjandus säilinud Euroopa ääremaadel, saartel ja jumalatest ja maailma lõpust. Teise osa moodustavad kangelaslaulud, peategelasteks surelikud, aga jumalikku päritolu.. Vanim ja kuulsaim vanaprantsuse kangelaslugu on "Rolandi laul". Vanim käsikiri pärineb XII sajandist. Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.
Kant oli saksa filosoof, kelle tunnetusteooria osutus pöördeliseks filosoofilise mõtte ajaloos. Temast on raske aru saada, kuid me ei peagi taotlema täieliku mõistmist. Teiste filosoofidega võrreldes võib suuremat huvi pakkuda Kanti isik. Tema kohta arvatakse, et nagu Sokratesegi puhul moodustasid tema elu ja filosoofia terviku, st ei vastanud teineteisele. Kant elas filosoofielu ega mugandunud võimudega. Kanti soontes voolas sotlase verd. Tema isa oli sadulsepp kes pidas end sotlaseks ning ema kaudu oli Kant saksa päritolu. Immanuel oli peres neljas laps. Tal oli kolm venda ja seitse õde, kuid ellu jäi vaid üks vend ja kolm õde. Teised surid varases nooruses. Pere elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ja hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis
Filosoofia KT 1. Immanuel KANT (1724-1804) Ema kaudu oli Kant saksa päritolu. Kanti soontes voolas ka sotlase verd. Kanti isa oli sadulsepp. Immanuel oli peres neljas laps. Tal oli kolm venda ja seitse õde, kuid ellu jäid vaid üks vend ja kolm õde, teised surid varases nooruses. Perekonnas valitsesid pietistlikud veendumused ning elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ning hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kui see muutus
skeemiga. Valgustusaja draama kangelstaeks tõusid kolmandast seisusest inimesed(keskklass). Püüti süvendada tavalise inimese hingeellu ja saatusesse. Peamiselt tehti komöödiaid ja tragöödiaid. Etendus pidi inimesi juhatama tõe poole, harima ja valgustama. MAAILMAKIRJANDUS Romantistliku luule puhkemisele lõi eelduse valgustus-sentimentaalne luule (Klopstock, Thomson, Young, Gray), sotlase Burnsi rahvalaululik, looming ja Goethe ja Schilleri lüürika "tormi ja tungi" periood. Esimesteks vararomantismi geeniusteks kuulutati 20. sajandi alguses, poeedid William Blake ja Friedrich Hölderlin. Kui need autorid jäid oma kaasajas peaaegu märkamatuks, siis inglise luuletajate niinimetatud "Järvekoolkond" ning saksa romantikute Jena ja Heidelbergi ringi võib pidada romantismi põhivoolu kõige vahetumateks kujundajateks.
Draamateosed 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Puskin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". Romantiline luule Romantiline vaimuliikumine algas XVIII sajandi lõpul ja kestis kuni XIX sajandi alguseni. Romantilise luule puhkemisele lõi eelduse valgustus-sentimentaalne luule (Klopstock, Thomson, Young, Gray), sotlase Burnsi rahvalaululik looming ja Goethe ja Schilleri lüürika "tormi ja tungi" periood. Esimesteks vararomantismi geeniusteks kuulutati XX sajandi alguses, poeedid William Blake (1757-1827) ja Friedrich Hölderlin (1770-1843). Kui need autorid jäid oma kaasajas peaaegu märkamatuks, siis inglise luuletajate niinimetatud "Järvekoolkond" (William Wordsworth, Samuel Coleridge ja Robert Southey) ning saksa
merede transgressioonidele ning regresssioonidele. 18. saj. Euroopa teadlastest esimene oli Lomonossov, kes vaatles maa kihte kui looduslike protsesside tulemust ning andis seletuse tervele reale geoloogilistele protsessidele. 18saj. Edasiviivaks jõuks said kaks koolkonda -neptunistid ja plutonistid Neptunistid eesotsas A. Werner'iga, väitsid, et kõik kivimid: nii graniidid, gneisid, basaldid kui ka liivad, savid ja lubjakivid tekkisid ookeanides settimise tagajärjel. Plutonistid sotlase D.Button'iga eesotsas lugesid, et primaarsed kivimid tekkisid maasiseste jõudude tagajärjel (vulkaanist välja pursanud magma hangumisel), hilisema purunemise ja ümbrpaigutuse tulemusena tekkisid nn. sekundaarsed kivimid. Kivimite vanuse hindamise meetod töötati välja samaaegselt inglase Smithi ja prantslase Cuvier poolt 18. ja 19. sajandi vahetusel. Smith koostas esimese geoloogilise kaardi. Cuvier'd loetakse paleontoloogia rajajaks. Ta võttis kasutusele
riisuma maad. Rootsi väejuhatus otsustab, et tuleb minna Narva alla ja vallutada Narva. Peagi saadakse aru, et seda ei õnnestu teha ning otsustatakse vallutada Rakvere. Asutakse piirama, kuid see venib, kõik katsed ebaõnnestuvad, ürit võtta ka Toolset , kuid kasee ei õnnestu. 17 märts tuleb ette jama. Rakvere all lähevad kaklema sotlased ja sakslased. Sotlased olid sakslaste hulgas veresauna korraldanud. Sakslastele tulid isegi appi eesti tp ( sotlased olid tp röövinud). Sotlase dpõgenesid linnusessse , kõik varju ei saanud. 25 märtsil lõpetatakse Rakvere piiramine. Rootsi mõisamehed polnud pikemat aega palka makstud, Klas Ungeri mees lubab neilepalga ära maksta, kui nad saavad enda valdusse Haapsalu ,Lihula ja Koluvere. Valmistutakse piiramiseks. Jaanuaris 1575 piiramine lõpetatakse, ürit tagasi saada eelmainitud linnuseid. Ei õnnestu, hakatakse korraldama röövretki. Märtsis 1575 õnnestub Juhhan III sõlmida relvarahu
annaabi.ee 
