mitte majanduslikud hüved (arstiabi, koolisõvõrgustik, politsei, kaitsevägi..) Anarhia valitsemise ja juhtimise puudumine riigis. (Tähendab üksikisiku piiramatut vabdust) Anarhism ühiskond ilma riigita Ühiskonna liikmed Kaks võimalust, kuidas inimesi jagada. A) bioloogilised e. kaasasündinud tunnused B) Sotsiaalsed e. omandatatavad tunnused. Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, usuline kuuluvus, rahvus .. Sotisaalsed erinevused: haridus, majanduslikolukord, elukoht .. Eneseteostuse vajadused Tunnustuse vajadused Armastus ja kuuluvuse vajadused Turvalisuse vajadused Füsioloogilised vajadused Väärtushinnangud inimeste suureks eristajaks. Sotsiaalne kihistumine inimesed on küll sündides võrdsed, kuid edaspidi nad enam ei ole. Ühiskonnamudelid Infoühiskond
1. Rahvaarvu muutumine Eestis, iive (Eesti rahvastiku peamised probleemid, nende põhjused & tagajärjed) Rahvaarvu kohanemise põhjus aastast 1990: 1. venelaste väljaränne; 2. piirid olid avatud; 3. suremus & sünnid; 4. eestlased läksid läände. Miks on sündimus madal? 5. eelistuste muutumine - enne kool, karjäär & naiste hõivatus ühiskondlikus elus; 6. majandislik ebakindlus - töötus, madal palk, väiksed toetused; 7. noorte väljaränne; 8. vananev rahvatsik; 9. terviseprobleemid & sobiva partneri puudumine. Miks on suremus suur? 10. vananev rahvastik; 11. ebatervislikud eluviisid; 12. õnnetused (töö, liiklus, uppumine, tulekahjud); 13. lüngad tervisehoiusüsteemis, haiguste ennetamises; 14. sotsiaaline viletsus & vaesus. 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Rahvastikupüramiid - diagramm, mis väljendab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu. Rahva...
Subjektiivne on soodustus, mis vabasta mingi subjektide ringi maksukohustusest (kes ei pea maksu maksma). Objektiivne on maksusoodustus, kui mingi osa objektidest arvatakse maksustatavate hulgast välja. Riiklikud stipendiumid saavad üliõpilased ei kuulu maksumaksjate hulka. Sellelt ei arvestata makse. On võimalik rakendada ühekordset maksusoodustust. Selistesse vabastustesse tuleks suhtuda suhteliselt ettevaatlikud, sest võivad tekkida sotisaalsed pinged. 8. Rakendussätted. Sageli ei rakendata seaduse tervikteksti üheaegselt, vaid mingi osa seadusest rakendatagse tagasiulatuvalt või rakendatakse edasiulatuvat. Maksude liigitamine Objekti järgi liigitamine. 1. Subjektiivseteks – selle maksu objektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus. (nt tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks) 2. Objektiivsed ehk reaalmaksud – on seotud mingi konkreeetse materiaalse
lisaväärtuse kujunemine, seos omandiga) KONFLIKTITEOORIA. VÕIMU PRIVILEEGIDE KAITSMINE - need, kelle valduses on rikkused ja võim, saavad suurema osa ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada. Konflikt on kõikjal ja alati Iga ühiskond on antud momendil allutatud muutumisele, sotsiaalne muutumine on toimiv kõikjal Iga ühiskonna element soodustab sell muutumist Iga ühiskond toetub osa oma liikmete sundimisele teiselt poolt Marx konfliktiteooria isa. Sotisaalsed konfliktid jagunevad indiviidisisesteks ja välisteks. Normide konflikt, huvide konflikt, võimu ja sotsiaalse resursi jaotuse konflikt. K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse).
toiduaine rasvasisaldus); 2. hedonistlikud vajadused – tarbija toetub toote subjektiivsetele omadustele (rahuldatakse põnevuse, fantaasia vajadust). Maslow’ vajaduste hierarhia: kui madalama astme vajadused on rahuldatud, saavad ilmneda kõrgemad vajadused. Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadused Sotisaalsed vajadused Tunnustus- vajadused Eneseteostuse vajadused 2.Info kogumine Sageli vajab tarbija toote ja ostmise kohta täiendavat infot. Info allikad võivad olla:
Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Toteism tänapäeval: Teism usk teispoolsuses elavatese jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Polüteism (Antiik- Kreeka ja Rooma usundid) palju jumalaid, kes on enamvähem võrdsed üksteisega. Monoteisim (Kristlus, Islam) üks ainujumal. Religiooni universaalsus: 39 Kultuuriuniversaalid sotisaalsed nähtused, mis esinevad kõikides kultuurides. Arvatakse, et religioon on üks peamisi kultuuriuniversaalne. Ehk kõikides ühiskondades on mingisugune religioon olemas. Seletused religiooni universaalsusele e kust religioon tuleb? Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele, selline maailm on tegelikult olemas Psühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest.
Tava Õigus Moraal Korporatiivsed normid Õigus on siis vaid üks normatiivse reguleerimise.. Ei maksa alahinnata teiste sotisaalsete normatiivide mõju. Kas õigusnorm on kõige õigem korrareegel inimestevaheliste suhete korrastamiseks? Kõik sotisaalsed normid on konvensionaalsed, nende käitumise sisu on inimkoosluste poolt kokku lepitud. Kokkuleppe ulatus on aga erinev, aga see ei muuda kokkuleppelisust. Õigus pole kuskilt väljaspoolt peale surutud, see on kokkulepe! Õiguse eelajalugu e arhailine õigus (enamasti toimus tavaõigus) ja õiguse (tõeliseks) ajalooks. Nende kahe etapi eristamise alus on korrareegli kirjapanek või sisi mitte kirjapanek. Ius nonscriptun vs ius scriptum, kus norme hakatakse kirjalikult fikseerima.