..................................................................lk 10 2 ÜLDANDMED Pindala: 244 820 km² Rahvaarv: 59 778 002 Pealinn: London Keeled: inglise ja kõmri Rahaühik: naelsterling LOODUSOLUD Suurbritannia asub Lääne-Euroopas. Teda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab seda Prantsusmaast Inglise kanal La Manche, mille alt kulgeb tunnel. Mägiseid alasid on Põhja-Sotis , Wales'is ja Põhja-Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit). Üldiselt aga on Suurbritannia maastik vahelduv ja loodusesõber võib sealt enda jaoks kõike leida Rannikut liigestavad rohked lahed: Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-Sotis ja Põhja- Iiris on paljude saartega fjordrannik
5. Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Suurbritannia pealinna Londoni ja minu koduasula (Kose) kaugus on 1700 km. Londonis on maailmaaeg 0, seega on kellaaja erinevus 2 tundi. Pinnamood 6. Iseloomusta riigi pinnamoodi. Idas ja lõunas on saare maastik madal ja laineline. Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m). Mägiseid alasid on Põhja-Sotis, Wales'is ja Põhja- Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Rannikut liigestavad rohked lahed: Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-sotis ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää. 7
2) Kas selles raamatus üldse peategelasi oli? 3) Miks autor just sellise raamatu kirjutas? 5. 4 olulist sõna, mis iseloomustavad just seda teost. Lahing, vibukütt, sõdalane, armee 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. R. L. Stevenson sündis 12, novembril 1850. aastal Edinburgis. Kogu tema elule on vajutanud oma pitseri tema nõrk tervis. Tegutsemise asemel, millest ta unistas, tuli kirjanukul põdeda; oma armastatud kodumaal, niiskes ja uduses Sotis elamise asemel pidi Stevenson otsima tervislikuma kliimaga paiku, kus ta tundis ennast tugevama ja reipamana. Unelmad vaprusest, julgusest ja seiklustest võis ta teoks teha ainult oma teostes. Ta haigestus üsna varakult tuberkoloosi, millest ta ei paranenudki. Talle meeldis palju reisida ja reiside ajal kirjutas ta novelle ja esseid, mis ilmusid ajakirjanduses. Ta jääb elama Samoa saartele, kus ta veedab viimased 4 aastat.
Varem täie jõuga töötanud söekaevandused on nüüdseks suletud. Wales'is alates 7. Sajandil toimuv igaaastane luule-, muusika- ja teatrifestival Eisteddfod ülistabki kõmri keelt. Põhiosa Sotlasi elab kahes suuremas linnas: Edinburgh'is ja Glasgow's. Igal aastal peetakse esimeses linnas kunstifestivali. Rannikut liigestavad rohked lahed: Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-Sotis ja Põhja- Iiris on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää. Selles peatükis sobiks ära mainida ka inimese kitsasse merealale ehitatud veealune Inglise raudteekanal, mis ühendab saart Prantsusmaa loodeosaga. Veel ei saa unustada ka teisel sajandil Rooma keisri käsul ehitatud Hadrianuse valli, mis tänini veel püsti seisab.
Iirimaast. Esimesed kolm asuvad Ühendatud Kuningriigi suurimal saarel, Suurbritannial (Great Britain). Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel), mille alt kulgeb tunnel. Naaberriikideks on Prantsusmaa, Iirimaa ja Holland. Ülevaade looduslikest tingimustest: · Reljeef: Mägiseid alasid on Põhja-Sotis , Wales'is ja Põhja-Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit). Mõnel pool (näiteks Pennin'i mägedes ja Darkmoor'is) 2 on väga ohtlik liikuda soode tõttu, eriti sademerohketel aegadel. Rannikut liigestavad rohked lahed: Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed
aastal kutsuti kokku Notaablite kogu. Kuid see lükkas reformiprojekti tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. PRALMANETARISMI ARENG INGLISMAAL 17.- 18. SAJANDIL Inglise parlament kutsuti kokku 1265. aastal. See koosned alamkojast ja lordide kojast. Vaatamata suurtele konfliktidele ja kodusõdadele, oli inglismaa eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603. aastal sai Inglismaa valitsejaks James I, kes oli kasvanud Sotis ja tal oli raske inglasi mõista. Talle tundusid eriti vastuvõtmatud Inglise parlamendi õigused. Põhiküsimuseks kuninga ja parlamendi vahel oli maksude määramine ja tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. 1628. aastal võeti vastu Õiguste Petitsioon, millega kaitsti isikuvabadusi ja omandiõigusi. 1629. aasal saatis Charles I parlamendi laiali ja raha hankimiseks kehtestati vanad maksud. Vaenust Charles I vastu puhkes Soti ja Inglismaa vahel sõda. 1640
Mässajad hukati, Mary sai hüüdnime ,,verine". Hakkas taastama katoliiklust, parlament palus Roomalt vabandust, hakati hukkama HenryVIII aegseid tegelasi kes olid kuninga poolt. Tema surma järgselt tuli võimule ElizabethI(1558-1604)- inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, arenes taas kapitalism, suured edusammud kultuuris. Taastas reformeeritud kirikud, fikseeriti anglikaani usutunnistus 1571.a Usuprobleemid sotimaal- eraldi kuningriik, iseloomustasid klannid. L-sotis oli väheke ka reformatsiooni mõjusid, seda üritati ära kasutada teiste riikide poolt. Uus kuningas 1542.a mõne päeva vanune Mary Stuart, kes kasvatati prantsusmaa katolikus vaimus. Koju naastes tõi kaasa ka prantsuse väeosi. Levis kalvinism, ideoloogiks oli John Knox. Tekkis mäss, Mary lahkus Inglismaale ja jättis oma poja JamesVI troonile. Maryle pandi valve peale, katoliiklased tahtisd teda troonile panna, kuid see plaan nähti läbi ja Mary hukati. 34
"suitsuse" aroomi. Kuivatatud linnased jahvatatakse ja segatakse sooja veega, lisatakse pärm ja lõpuks destileeritakse kääritatud vedelik. Teist viski tüüpi, grain ehk teraviljaviskit, toodetakse sarnaselt linnaseviskiga, ainult selle vahega, et destileeritud alkohol on täiesti puhas, ilma mingi linnase ja turbamaitseta. See viski saab oma maitse ainult puutünnis laagerdudes. Soti viski Sotis toodetakse kahte viskit. Üks neid on linnaseviski. Sellel on tugev suitsu maitse ja sobib puhtalt joomiseks. Blended Scotch sobib seevastu kokteilide segamiseks. Blended Scotch on segu linnase ja teraviljaviskist, mida toodetakse ja laagerdatakse Sotimaal vähemal kolm aastat. Seda sorti tuleks kasutada, kui retseptis on nimetatud Soti viskit. Iiri viski Iiri viski on samuti segu teravlija ja linnaseviskist, kus kaera ja nisulinnaseid ei ole suitsetatud. Tulemuseks on
annaabi.ee 
