KAJAKAS KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: IRINA NIKOLAVEJNA ARKADINA mehe järgi Trepleva, näitlejanna KONSTATIN GAVRILOVIT TREPLEV tema poeg, noormees PJOTR NIKOLAJEVIT ZARETNAJA Arkadina vend NIINA MIHHAILOVNA ZARETNAJA noor neiu, rikka mõisniku tütar ILJA AFANASJEVIT AMRAJEV eruporutik, Sorini mõisa valitseja POLINA ANDREJEVNA tema naine MAA nende tütar BORISS ALEKSEJEVIT TRIGORIN kirjanik JEVGENI SERGEJEVIT DORN arst SEMJON SEMJONOVIT MEDVEDENKO õpetaja JAKOV töömees KOKK TOATÜDRUK Tegevus toimub Sorini mõisas. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus saab alguse Medvedenko armuavaldusest Masale, mil nad mõisa pargis jalutades filosofeerisid, et kas vaene saab ka õnnelik olla
Tšehhov Näidend „Kajakas“ Arkadina, Irina Nikolajevna - mehe järgi Trepleva, näitlejanna Treplev, Konstantin Gavrilovitš - tema poeg, noormees Sorin, Pjotr Nikolajevitš - Arkadina vend Zaretšnaja, Niina Mihhailovna - noor neiu, rikka mõisniku tütar Šamrajev, Ilja Afanasjevitš - eruporutšik, Sorini mõisa valitseja Polina Andrejevna - tema naine Maša - nende tütar Trigorin, Boriss Aleksejevitš - kirjanik Dorn, Jevgeni Sergejevitš - arst Medvedenko, Semjon Semjonovitš - õpetaja Jakov - töömees Kokk Toatüdruk Tegevuspaigaks on Sorini mõis. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus Medvedenko ja Maša tulid jalutuskäigult. Medvedenkot huvitas, miks Maša alati mustade riietega käib
Aegamööda mõistavad mõlemad, et armastus annab nende elule mõtte. Gurov tunnetab, et senine elu oli olnud vale, millese ta end peitis, et tõde varjata. Jutustuse lõpus avaldubki Tsehhovi üldine ajastutunnetus: elu uueneb ja läheb ilusamaks, kuid kõige keerulisem ja raskem aeg algab. Kirjanik ei anna loole konkreetset lõpplahendut, lugeja saab vabaduse fantaseerida, et ise otsustada. Komöödia `'Kajakas'' Näidendi tegevus toimub vana ja hige mõisniku Sorini majas. Seal elab ka Sorini õepoeg, algaja kirjanik Treplev. Külalistena saabuvad mõisasse vananev näitlejanna Arkadina ning tema armuke, tähtis kirjanik Trigorin. Arkadina armastab lava ja kuulsust, kuid see on tema jaoks juba minevik; Treplev otsib kunstis uusi vorme, kuid tunnustust pole tulnud; Trigorinit tunnustavad küll lugejad, kuid loominguline tegevus ei rõõmusta teda ennast juba ammu. Trigorinisse armub neiu Niina katkestab sidemed
tekkimist. Trigorin samas ei suuda suhet Niinaga hoida ja peale suhte katkemist naaseb taas Arkadina juurde, kes ta avasüli jälle vastu võtab. Trigorini ja Niina suhe lööb sügava haava Treplevi südamesse. Temast saab küll tuntud kirjanik, aga peale viimast kohtumist Niinaga, mõistes lõplikult, et ta ei suuda Niina armastust võita, otsustab ta endalt elu võtta. Teoses on veel ka neljas põgusamalt esilduv suhteliin, nimelt Sorini mõisavalitseja Samrajevi naise Polina Andrejevna ja kohaliku arsti Dorni vahel. See on aastaid kestnud armusuhe. Polina Andrejevna ei armasta oma meest vaid Dorni ja oleks valmis suhte avalikustama, kuid Dorn pole sellest huvitatud. Niisiis on selle teose puhul tegemist küllaltki õnnetu looga. Tsehhovi ,,Kajakas" kajastab värvikalt segadust meeste ja naiste vahelistes suhetes. Kirjanik on veidi koomilise varjundiga iseloomustanud tegelaste kannatusi ja õnnetut armastust
,,Jonõts"- Allakäivast arstist. Räägib noorest võimekast arstist Dmitri Startsevist. Startsev asub provintsi elama ja mandub seal järk-järgult tavaliselt nürimeelseks väikekodanlaseks, kes elab üksnes rahale. 19. Tsehhovi näidendid - pead teadma järgmiste näidendite temaatikat ja põhiideed: "Kajakas", "Onu Vanja", "Kolm õde", "Kirsiaed" ,,Kajakas" Tegevus 19. sajandi lõpus Sorini mõisas. Algaja kirjanik Treplev on armunud Niinasse, kelle unistuseks on saada kuulsaks näitlejannaks. Niina armastab väga edukat kirjanikku Trigorinit, kellega ta põgeneb. Niina karjäär ebaõnnestub, pettub Trigorini truudusetuses. Niina naaseb Sorini mõisa, mille peale Treplev end tapab. Arkadina Treplevi ema. Tsehhov ise nimetab ,,Kajakat" komöödiaks. Ta naeruvääristab inimeste suhtumist kirjandusse. Pealkiri sümboolne. Eelkõige on näidend kunstiteemaline
tark reaalsuse taju: môtestas oma pôlvkonna olemust, alustas realistlikku kirjandust 27 loomingu ülevaade Luule MKL 467 Poeedi surm, Ma ônne taevastelt ei palu, Puri (romantilised, leia romantilise kangelase tunnusjooni), Môtisklus realistlik analüüs Romaan "Meie aja kangelane"1839, romantismilt üleminek realismile osad: Taman, Maksim Maksimôt`s, Pet`sorini päevik, Bela, Vürstitar Mary, Fatalist faabula ja sü`zee môiste Loe ôpik lk.54 55, iseloomusta Pet`sorinit kui sugupôlve koondportreed Surutise all kujunenud(dekabristide ülestôus nurjus), kahepalgelises keskkonnas, egoismi vôimaldatud, ei ole ôppinud elu eesmärgistama, on ôpetatud vôimu ihaldama, külmalt kalkuleerima, suhtub kôigesse üleolevalt küüniliselt, armastus on vahend oma vôimuiha realiseerimiseks ja allasurutud auahnuse ja egoismi väljenduseks. Kôiges
annaabi.ee 
