Jürgen Bachli loomise tulemuseks oli helendav GM-hiir, tänu kellele sai ta maailma pressifoto võistlusel 2001. aastal teaduse ja tehnoloogia kategoorias kolmanda koha. 4 Geneetiliselt muundatud organismid 2.1. Arvamus: Ohutu Geenitehnoloogiale eelnenud sordiaretusel on õnnestunud luua mitu liiki, mida metsikus looduses ei leidu. Sellised inimkätega loodud liigid on kõik teraviljad, kartul, enamik köögivilju jne. Tegu on uute liikidega, mitte paari geeni lisamisega looduslikes taimedes sisalduvale umbes 30 000-50 000 geenile. Need inimtegevuse tõttu tekkinud uued liigid ei ole tekitanud erilisi ökoloogilisi ega meditsiinilisi probleeme. Sordiaretus piirdus enamasti samasse sugukonda kuuluvate taimegeenidega.
Postembrüogenees areng sünnist surmani. PALJUNEMINE / Vegetatiivne Generatiivne (2 faasi) suguta klonaalne suguline seemnetega *põhineb mitootilisel paljunemisel 1. sporofaas faas viljastumisest meioosini *organism tekib kiiresti, kasutatak- (sugurakkude tekkeni) se sordiaretusel. rakud on diploidsed *meristeempaljundus 2. gametofaas meioosist viljastumiseni rakud on haploidsed Taimedel poolduvad mitootiliselt nii diploidsed kui haploidsed rakud! Gameet e sugurakk Eosed spoorid, mis idanevad mullas. Tolmuterad idanevad teisel taimel. Partenogenees neitsisigimine seeme valmib ilma viljastumata (võilill).
Aasia, India-Birma, Hiina-Korea. 18. Kuidas hoiustatakse kultuurtaimede genofondi tänapäeval. Kus seda tehakse Eestis?Norras. Eestis on Polli ja üks koht oli veel. 19. Loetle Kesk-Ameerika (mehhiko) piirkonnast pärit kultuurtaimi. Liima uba, kartul, bataat, tubakas, tomat, ananass, maniokk, kakao 20. Kust pärineb nisu/ lina/ kaer? Nisu-kesk aasia, kaer- vahemere,lina-lähis ida,kesk-aasia, etioopia 21. Millised ohud on kultuurtaimede sordiaretusel/võõrliikide sissetoomisel/hübridiseerim Sordiaretusel muutuvad nõrgemaks, ei suuda enam end kaitsta. Võõrliikide sissetoomisel-kohaliku ökosüsteemi sassi pööramine ja võivad kahjurid kaasa rännata. GMOd –on kahjurikindlamad ja umbrohumürke taluvad aga aja jooksul muutuvad umbrohi ja ja kahjurid mürkidele resistentseks. 13
7. India-Birma 8. Hiina-Korea 17. Kuidas hoiustatakse kultuurtaimede genofondi tänapäeval. Kus seda tehakse Eestis? Seemnepankades, Eestis Pollis? Norra tervamägedes.... 18.Loetle Kesk-Ameerika (mehhiko) piirkonnast pärit kultuurtaimi. • Aeduba • Mais • Puuvill • Kõrvits • Kanep 19. Kust pärineb nisu/ lina/ kaer? Nisu – kesk-aasia Lina – etioopia/lähis-ida/kesk-aasia Kaer - vahemere 20. Millised ohud on kultuurtaimede sordiaretusel/võõrliikide sissetoomisel/hübridiseerimisel? Sordiaretusel muutuvad nõrgemaks, ei suuda enam end kaitsta. Võõrliikide sissetoomisel-kohaliku ökosüsteemi sassi pööramine ja võivad kahjurid kaasa rännata. GMOd – on kahjurikindlamad ja umbrohumürke taluvad aga aja jooksul muutuvad umbrohi ja ja kahjurid mürkidele resistentseks.
Kesk-Aasia, India-Birma, Hiina-Korea. 18. Kuidas hoiustatakse kultuurtaimede genofondi tänapäeval. Kus seda tehakse Eestis? Seemnepankades (nt Teravmägede seemnepank Norras). Eestis Pollis? 19. Loetle Kesk-Ameerika (Mehhiko) piirkonnast pärit kultuurtaimi. Aeduba, Mais, Puuvill, Kõrvits, Kanep 20. Kust pärineb nisu/ lina/ kaer? Nisu: Kesk-Aasia; Kaer: vahemeri; Lina: Lähis-Ida, Kesk-Aasia, Etioopia 21. Millised ohud on kultuurtaimede sordiaretusel/võõrliikide sissetoomisel/hübridiseerimisel? Sordiaretusel muutuvad taimed nõrgemaks, ei suuda enam end kaitsta. Võõrliikide sissetoomisel ohuks kohaliku ökosüsteemi sassi pööramine (kohalikud liigid võivad välja surra). GMOd on kahjurikindlamad ja taluvad paremini umbrohumürke, aga aja jooksul muutuvad umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks.
enneolematuid ohtusid, erinevalt muul viisil tekkinud või saadud organismidest. GMO-dest rääkides nimetatakse tavaliselt riskidena keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske, samuti eetilisi küsimusi. Neil on palju mõjuvaid vastuargumente GM-taimede loomise kohta, kuigi GMO-de reklaamist jääb sageli mulje, et tegemist on taimedega, mis on suuremad, kõrgemad, saagikamad ja sellega põhjendatakse nende vajalikkust, ei ole see päris nii. Näiteks, geenitehnoloogiale eelnenud sordiaretusel on samuti õnnestunud luua mitu liiki, mida metsikus looduses ei leidu. Sellised inimkätega loodud liigid on ju kõik meie teraviljad, kartul, enamik köögivilju jne. Tegu on uute liikidega, mitte ühe-kahe geeni lisamisega looduslikes taimedes sisalduvale umbes 30 00050 000 geenile. Need inimtegevuse tõttu tekkinud uued liigid ei ole tekitanud erilisi ökoloogilisi ega meditsiinilisi probleeme. GMO-de keskkonnaohtlikkusele on palju tähelepanu pööratud. Kuna geenitehnoloogia viib
sagedust) a) Ristumistüübid · sugulusristumine e. inbriiding. 17 - Omavahel ristuvad veresugulased - Homosügootsuse aste tõuseb - Lähisugulaste järglastel satuvad retsessiivsed alleelid homosügootsesse olekusse ja avalduvad haigusena - Juhtub väikesaartel - Seda kasutatakse taimede sordiaretusel tunnuste fikseerimiseks. · mittesugulusristumine e. autbriiding - omavahel ristuvad sama liigi võimalikult erineva geneetilise materjaliga isendid. - Heterosügootsuse aste tõuseb - Tekib heteroosi efekt (järglased on vanematest mingi tunnuse poolest võimekamad) - Heteroosi efekti kasut. Sordiaretuses. 18 Molekulaarbioloogia :
Aastal n said järglasi linnud, kelle nokapikkus oli 8% suurem selle populatsiooni keskmisest. Nende järglaste keskmine nokapikkus aastal n+1 oli 6% pikem keskmisest nokapikkusest aastal n. Kui suur oli selles populatsioonis noka pikkuse päritavus (h 2)? h2 = R/S = 6/8 = 0,75 on päritavuse määr. 4. Kuidas saab mõõta tunnuse päritavust? Kirjelda 2 evolutsioonilist mudelit. Tunnuse päritavus on teine asi kui pärilikkus (jalgade arv on pärilik, aga mitte päritav = 0). h 2 = VA/VK 1. Sordiaretusel ristata puhtaid liine. 2. vanemate/järglaste korrelatsioonikõvera nurga järgi (regressioon) noka suuruse päritavust väljendab. 5. Mis on koevolutsioon ja järgiv evolutsioon? Koevolutsioon toimub kahe või enama liigi vahel ja nad mõjutavad üksteise evolutsiooni, survestavad üksteist, looduslik valik rakendub ja mõlemad evolutsioneeruvad. nt lõputu võidurelvastumine. Järgiv evolutsioon üks liik mõjutab teise evolutsiooni, kuid mitte vastupidi. On arvatud seda
põlvkondade alleelisagedust. 3. Tegurid, mis mõjutavad genotüüpide sagedust(tegurid, mis mõjutavad homo ja heterosügootide sagedust) a) Ristumistüübid · sugulusristumine e. inbriiding. - Omavahel ristuvad veresugulased - Homosügootsuse aste tõuseb - Lähisugulaste järglastel satuvad retsessiivsed alleelid homosügootsesse olekusse ja avalduvad haigusena - Juhtub väikesaartel - Seda kasutatakse taimede sordiaretusel tunnuste fikseerimiseks. · mittesugulusristumine e. autbriiding - omavahel ristuvad sama liigi võimalikult erineva geneetilise materjaliga isendid. - Heterosügootsuse aste tõuseb - Tekib heteroosi efekt (järglased on vanematest mingi tunnuse poolest võimekamad) - Heteroosi efekti kasut. Sordiaretuses. Molekulaarbioloogia : - teadusharu, mis uurib eluavaldusi molekulide tasandil. - Algas 1940-50 aastatel - 1953 a
annaabi.ee 
