maksis talle hästi ning andis muusika loomiseks ning esitamiseks märkimisväärse vabadue. Kuna prints oli aga kalvisnist, ei tohtinud Bach mängida ja luua orelimuusikat, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri ja klavessiinimuusikale. Enamus selle aja Bachi loominugust oli ilmalik. 1720. aastal, kui Johann Sebastian oli prints Leopoldiga välismaal, suri äkitselt Bachi naine. Poolteist aastat hiljem kohtus ta Anna Magdalena Wilckega, noore andeka sopraniga, kes esines Kötcheni õukonnas. Nad abiellusid 1721. aastal. Kuigi Anna Magdalena oli Bachist 17 aastat noorem, olid nad õnnelikult abielus ning said veel 13 last. Gottfried Heinrichist, Johann Christoph Friedrichist ja Johann Christianist said olulised muusikud. Peale nende jäid ellu veel kolm last. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Alates 1723. aastast kuni surmani töötas Bach kuulsas Leipzig Thomaskirche kirikus kantorina (koorijuht, helilooja)
1842. aastal lavastas ta ooperi "Nabucco", sellega sai ta üle Euroopa kuulsaks. 1843 1844 oli talle viljakas loominguperiood. Komponeeris mitu tuntud ooperit: "Mcbeth", "Luisa Miller". Ta ise dirigeeris neid. 1851 1853 kirjutas ta oma kolm kõige kuulsamat ooperit: "Rigoletto", "Trubaduur", "La Draviata". "Rigoletto" on väga sünge draama, "Trubaduur" on kangelaslik ooper ning "La Draviata" on tundeline ooper. 1859. aastal abiellus ta uuesti (ühe sopraniga). Sel ajal kui ta abiellus hoogustus tema poliitiline tegevus. Selle aja kõige kuulsam ooper on "Don Carlos", mis räägib armastusest. 1870. aastal alustas ta ooperi "Aida" kirjutamist, see esietendus 1879. aastal Kairos: sellega avati Suessi kanal. Järgnevad 16 aastat ei kirjutanud ta ühtegi ooperit. Selle perioodi kõige tähtsam teos oli "Reekviem". 1886. aastal kirjutas ta ooperi "Othello". Enne surma kirjutas ta ooperi "Falstaff".
(1988/1991) seitse erinevat, omaette terviklikku miniatuuri, mis moodustavad kauni tsükli. Suure osa oma tintinnabuli-stiilis teostest on loonud Pärt väga väikesele koosseisule. Näiteks "Stabat mater" on kolmele soolohäälele ja kolmele keelpillile, "Berliner Messe" (1990/1997) neljale soolohäälele ja orelile. Seevastu on "Te Deum"-is kolm koori, ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester. Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on ta kasutanud näiteks teoses "Como anhela la cierva" (Otsekui hirv igatseb, tekst 42. psalmist, 1999). 1980. aasta jaanuaris emigreerus Arvo Pärt Nõukogude Liidust, kus tema töötamine oli ideoloogilistel põhjustel muudetud võimatuks. Esmalt läks ta koos perekonnaga Viini, 1982. aastast alates elab ta aga Berliinis. Pärdi muusika ettekanded Nõukogude Liidus keelati, suur osa tema hilisematest 5
Üks Pärdi populaarsemaid kooriteoseid on tsükkel "Seitse magnificati-antifooni" - seitse erinevat, omaette terviklikku miniatuuri, mis moodustavad kauni tsükli . Suure osa oma tintinnabuli-stiilis teostest on loonud Pärt väga väikesele koosseisule. Näiteks "Stabat mater" on kolmele soolohäälele ja kolmele keelpillile, "Berliner Messe" neljale soolohäälele ja orelile. Seevastu on ,,Te Deum'is" kolm koori, ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester. Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on ta kasutanud näiteks teoses "Como anhela la cierva". Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 eri nimetust, nende seas ka mitu suurvormi: "Passio", "Kanon Pokajanen", 4. sümfoonia Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid. Ainult prisma võib neid värve üksteisest eraldada ja nähtavaks teha, selleks prismaks võiks olla kuulaja vaim. KOKKUVÕTE Arvo Pärt on ainulaadne helilooja
seitse erinevat, omaette terviklikku miniatuuri, mis moodustavad kauni tsükli . Suure osa oma tintinnabuli-stiilis teostest on loonud Pärt väga väikesele koosseisule. Näiteks "Stabat mater" on kolmele soolohäälele ja kolmele keelpillile, "Berliner Messe" (1990/1997) neljale soolohäälele ja orelile. Seevastu on Te Deum'is kolm koori, ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester. Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on ta kasutanud näiteks teoses "Como anhela la cierva" (Otsekui hirv igatseb, tekst 42. psalmist, 1999). Teosed: Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) Credo.mp3 Credo.mp3 "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990)
erinevat, omaette terviklikku miniatuuri, mis moodustavad kauni tsükli. Suure osa oma tintinnabuli-stiilis teostest on loonud Pärt väga väikesele koosseisule. Näiteks "Stabat mater" on kolmele soolohäälele ja kolmele keelpillile, "Berliner Messe" (1990/1997) neljale soolohäälele ja orelile. Seevastu on Te Deum'is kolm koori, ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester. Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on ta kasutanud näiteks teoses "Como anhela la cierva" (Otsekui hirv igatseb, tekst 42. psalmist, 1999). 9 Pilte 10 Kokkuvõte Arvo Pärdi muusika kõlab kogu maailmas. Tema teosed valmivad koostöös nimekate interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor
annaabi.ee 
