jäämäed sulavad veeks. Sel juhul ujutatakse üle paljud saared ja rannikualad. Veetase võib tõusta kuni 9-88 cm võrra. Globaalse soojenemise põhjused ja tagajärjed. Globaase soojenemise põhjused on arvatavalt inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine,tänu millele on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. Lisaks veel süsiniku lisandumine aktiivsesse aineringesse,tänu soode kuivendamisel ja sooturba ulatusliku lagundamisele Aineringesse võib lisanduda süsiniku veel fossiilsete kütuste põletamise teel. Tõusnud on veel teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsioon, nagu näiteks: Metaan, Lämmastikoksiidid ja freoonid. Globaase soojemine tagajärjed võivad olla nii positiivsed, kui ka negatiivsed. Positiivsed,siis kui näiteks jää sulab,siis see annab võimaluse tegeleda paremini põllumajandusega,tööstusliku kalapüügiga,hüdroelektri kasutamisega.
kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri. Viimase kahesaja aasta jooksul on süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris tõusnud varasemalt 280 ppm (0,028 %) kuni väärtuseni 385 ppm. Seda on põhjustanud · fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse, · soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse, · intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise, · inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. . Kliimamuutuse mõjud Kliimamuutus mõjutab iga inimest
kuumemaks, kohati jallegi jahedamaks ja sajusemaks. Uha sagedamini hakkab esinema ekstreemseid ilmastikunahtusi orkaane, poudasid, laussadusid koos uleujutustega . GLOBAAL SOOJENEMISE PÕHJUS. · fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse, · soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse, · intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise, · inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt.
Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri. Viimase kahesaja aasta jooksul on süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris tõusnud varasemalt 280 ppm (0,028 %) kuni väärtuseni 385 ppm. Seda on põhjustanud * fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse, * soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse, * intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise, * inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. Nähtavad muutused praegu: liustike sulamine
suurenev kogus atmosfääris.Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri. Viimase kahesaja aasta jooksul süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris tõusnud varasemalt 280 ppm (0,028 %) kuni väärtuseni 385 ppm. Seda on põhjustanud 1.fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse, 2.soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse, 3. intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise, 4. inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mison vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seegasüsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. Tõusnud on ka teiste kasvuhoonegaaside, nagu metaani, lämmastikoksiidide ja freoonide
Mõni ütleb, et peaks vähem põlevkivi põletama ja mõni arvab, et vihmametsi ei tohiks maha raiuda. Kindlasti võivad need asjad kaasa aidata kliima soojenemise peatamisele, aga see pole veel kõik. Kuna tegelik soojenemise põhjus on väga lihtne, siis on ka kliimasoojenemise peatamine väga lihtne. Seda on põhjustanud: 1. fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse, 2. soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse, 3. intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise, 4. inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. -5- 5
kanne järve vooluvee abil. Piisavalt madalaks muutunud piirkonnad asustatakse kiiresti esmalt ujuvate lehtedega taimedega, lisaks eelpoolnimetatutele veel vesiroosid (Nymphae spp.) ja vesikupud (Nuphar spp.). Madalamates piirkondades hakkavad kasvama pilliroog (Phragmites) ja hundinuiad (Typha spp.). Need taimed seovad oma juurtega hästi pinnast veekogu põhjas ja toodavad igal aastal suure hulga biomassi, mis on lagunemisele vastupidav ja kuhjub sooturbana. Sooturba kogunedes kerkib maa veest välja ja seda asustavad tarnad (Carex spp.), tarnades moodustunud turbal hakkavad kasvama hiljem ka puud, näiteks lepad (Alnus spp.) ja pajud (Salix spp.). Viimased asendatakse sageli kaskede, tammede ja saarte poolt. Sageli näeb sellist suktsessioonirida ühel ajahetkel paljude järvede ja jõgede kallastel. Kuna erinevad taimekooslused toodavad erinevaid setteid, võib neid uurides minna tagasi järve arengu algusaega ka siis, kui samal kohal on juba mets
annaabi.ee 
