Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja ja arvukate suvilatega. Keila jõe vasakpoolsed lisajõed on Kässu oja, Nipernaadi kraav, Kunilepa kraav, Kambi oja, Sootaguse peakraav, Sillasoo oja, Ojari peakraav, Maidla jõgi, Tuula peakraav, Keila kraav, parempoolsed lisajõed on Männiksaare oja, Kasvandu peakraav, Vankse kraav, Atla jõgi, Kivisilla peakraav, Siimu kraav, Võiba oja, Koosi oja, Üksnurme peakraav, Valingu peakraav ja Humala oja. Marleen Abel 9.b klass
Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ja Vihula vallas. Ala peaeesmärk on kaitsta Viitna järvi ja säilitada, kaitsta ning tutvustada järvi ümbritsevat maastikku. Viitna Pikkjärv 4. KALLUKSE MAASTIKUKAITSEALA Kallukse maastikukaitseala asub Lääne- Virumaal Kadrina vallas. Linda-Neitsi kivi Kallukse Sootaguse mägi mägedes 5. KELLAVERE MAASTIKUKAITSEALA Kellavere mägi Pandivere kõrgustikul 6. RAKVERE TAMMIKU MAASTIKUKAITSEALA 7. SÄMI MAASTIKUKAITSEALA 8. ÄNTU MAASTIKUKAITSEALA Äntu maastikukaitseala asub Lääne- Virumaal Väike-Maarja vallas Kärsa, Liivaküla, Nõmme ja Äntu küla maadel. Äntu maastikukaitseala Äntu Sinijärv 9. PADAORU MAASTIKUKAITSEALA Padaoru ehk Vanaveski mänd 10
....................................................................10 9. Kasutatud materjalid............................................................................................11 Mullakaardi analüüs 2 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 63253619700 kohta. Põllumassiivi asukoht: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Sootaguse küla. Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik: 3 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, Osatähtsus horisondi ha siffer tüsedus, cm aste % Ko kls40-60/r()ls 23-28 17 60
üks keskseid pingejooni. Valdavalt erootilise alatooniga luule, mille juhtmotiiviks on jõhkruse ja õrnuse, agressiooni ja eneseloovutuse, naudingu ja valu, armastuse ja hävinguiha lahutamatus (see on teinud tema luulest tõlgendusainese psühhoanalüütilise kallakuga lähenemisviisidele). Bioloogilise naisidentiteedi avaldused ning katked feministlikust sõnavarast segunevad järskude vaatepunktivahetuste ja ,,mehelike" rollimängudega. Säärase ,,sootaguse" värsikeele üheks eelduseks on muuhulgas eesti keele grammatilise sootuse ärakasutamine. Tema luulelaadi sugulusseosed Hirvest ja Krullist Mercani, pluss viited varasemale naisluulele, eeskätt Vallisoole ja Karevale. Elo Vee (Viiding) debüütkogu ,,Telg" nn tüdrukutekassetis 1991. Hämarad aimdused, enesemääratlusvaevad jms + korduvad koolimotiivid, mis kannavad nii ahistusi ja ebamääraseid änge kui ka omamütoloogilise ,,laste maailma" mängulist hurma. Kool
viis turisti ja viis õpilast. 27% kohalikest elanikest vastas esimesele küsimusele, et nähti Jumalaema ilmutust, 6% aga, et Kuremäge on pühaks kohaks peetud väga vanast ajast- enne kristluse jõudmist siiakanti. Algul olid paganliku pühakohaga hädas katoliku ja luteri kirikuisad, sest mäel toimusid riitused, mida paganlikeks peeti. Hiljem tekkis paganlikule kultusele juurde õigeusu jooni– tõenäoliselt seoses nn vanausuliste kolimisega Kuremäe lähedale ( osa juttude järgi Sootaguse kanti ) Oletatakse, et lugu jumalaema ilmumisest on mingil kujul pärit 18. sajandist. Kui siis 19 saj. hakkas riik õigeusu kirikut kui riigikirikut Baltimaades tugevdama, kasutati rahva kokkutulemist Kuremäel õigeusu promomiseks. Ilmselt oli olemas ka plaan ehitada vähemalt suurem kirik, kloostri mõte tuli tõenäoliselt veidi hiljem. See ei meeldinud kohalikule luteri kirikule ja mõisnikele, kes selles oma usu ja võimu ahistamist nägid
suurusest ja jõust. Hiidudega seotud tekkelood ja võitlused inimestega. Surm läbi mõõga. Kreutzwald nt pidas Kalevipoega reaalseks ja seostas nt mammutiluid temasuguste hiiglastega. Ka rahvapärimuses Kalevipoeg ja Vanapagan võtavad omavahel mõõtu. Triine: loodushiiud: kiviviskamine, kivide ja maa kandmine ning ehitamine, jalajälgedega järvede ja jõgede tekitamine, kündmise käigus lagendike teke. N: Kalevipoja ja Vanapagana vaheline kiviviskevõistlus; Kalevipoeg kündmas Sootaguse külas, mille tulemusena tekkis heinamaa 49. Kuidas (M. Hiiemäe artikli põhjal) rahvapärimuses kujutatud hiidude Kalevipoeg ja Dobrõnja suhteid?. Dobrõnjat on kujutatud kui Kalevipoja vene rahvusest vastet. On mitmeid erinevaid versioone nendevahelisest lahingust Vägilase mäel, kus üks teisel jalad maha raius ning too selle tagajärjel suri. Kord raiujaks Kalevipoeg, kord Dobrõjna. Dobrõnja on vene rahvuskangelane, kes leidis endale vastase eestlaste Kalevipojas
annaabi.ee 
