JAAN KOORT ELULUGU Jaan Koort (6. november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond), Tartumaa 14. oktoober 1935 Moskva) oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Jaan Koort sündis talupoja perekonnas. Lapsepõlvel oli erakordselt suur mõju tema edaspidisele elukäigule. Tema tähtsamaks iseloomuks oli see, et ta lähenes kunstile kui käsitööle, kui hingestatud käsitööle.
Foto 3. Elektrijuhtivuse mõõteriist ORDIOR Cond 330i 6 Foto 4. pH-meeter ORDIOR pH 330i 7 2. UNDI VEEHOIDLA ÜLDANDMED Undi veehoidlat on nimetatud ka Hundi veehoidlaks ja Võibla paisjärveks. Vello Sulakatkole edastatud küsimustikust (lisa 1) selgus, et Undi veehoidla rajati 1977. aastal. Undi veehoidla ja Savikoja paisjärv rajati Sootaga sovhoosi karjamaade vihmutussüsteemi tarvis varuvee kogumiseks (vihmutussüsteemi Volzanka toiteveena - Sootaga suurfarmi kultuurkarjamaade vihmutussüsteemide 1 ja 2 veega varustamiseks). Paisjärved rajati Pupastvere peakraavile, mis saab alguse Pupastvere järvest ja suubub Amme jõkke. Rajamine toimus Sootaga sovhoosi juhtkonna algatusel, mitte käsukorras, kultuurkarjamaade söödabaasi paremustamiseks ja majandi piimatoodangu tõstmiseks.
11. klass JAAN KOORT Referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus Jaan Koort (ill 1) sündis 6. november 1883 Sootaga vallas Tartumaal ja suri 14. oktoobril 1935 Moskvas. Ta oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Koorti looming tekitas eesti seni akademistlikus skulptuuris murrangu. Varaseis kujudes ilmneb impressionismi mõju ja kallakut sümbolismi. Varased maalid olid postimpressionismi mõjulised linnavaated ja dekoratiivsed natüürmordid. Ta oli suurepärase vormitunnetusega skulptor, kes kasutas meisterlikult erinevaid materjale ning huvitus keraamikast, kasutades oma töis erinevaid glasuure
Ei teatud, kui suure vaenlase väega on tegemist, teati ainult, kus nad asuvad. Meeleolu oli ülev. Oli tunda Vabadussõja hõngu." Mõistagi ei vaadanud Nõukogude võimud riigis toimuvat rahulikult pealt. Kohale saadeti Punaarmee regulaarüksused ja hävitusptaljonid, kellega metsavendadel puhkesid mitmel pool ägedad lahingud. Meenutab E. Sööt: 4. juuli, Kuremaa sissesõiduteed olid langetatud puudega blokeeritud. Laiuse asula asus aga lagedal. Sootaga küla ja kabeli vaheline asula oli samuti mineeritud. "Kaks autot sõduritega sõidab Laiuse poole," teatas vastupanuliikumise Kantküla valvepost. Kiiresti jõudsime ühisele seisukohale: punaväelasi külla ei lase, lahing tuleb vastu võtta eemal. Grupp komplekteertiti vabatahtlikkuse põhimõttel. Sõitsime kohele tuletõrjeautodega sini- must-valge lipp peal, mehi tuli juurde ka jala. Punaväelastele oli vastupanu lagedal heinamaal ootamatu.Võitlevad jõud olid enam-vähem võrdsed
lugupidamine kui kaastunne. Erna Villmer oli 1913. a. avatud "Estonia" teatri esimene primadonna. Portreel on ta eneseteadev uhke, kuid mitte kõrk. Ta on parajasti esinemas ja on tunda, et ta suudab rahvast kaasa haarata, ennast kuulama panna. Sellesse portreesse on sisse maalitud ka naiselikku õrnust ja leebust. 12 8. Jaan Koort Jaan Koort (6. november 1883 Sootaga vald, Tartumaa 14. oktoober 1935 Moskva) oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik.Aastatel 18961900 õppis ta Tartu linnakoolis. 1901. aastal osales Saksa Käsitöölaste Seltsi joonistuskursustel. Õpinguid jätkas Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis (19021905)
3.3. Voored A.-M. Rõugu (1974) uurimuste järgi on tüüpilised voored kummulipööratud lusika kahaga sarnanevad kõrgendikud ja kumeralaelised ovaalsed künnised, mille liustikupoolne nõlv on järsem ja kõrgem kui distaalne nõlv. Ristläbilõikes võivad voored olla nii sümmeetrilised kui 4 ka ebasümmeetrilised. Nõlvad on enamasti kumernõgusad ja suhteliselt lauged (5-7°). Voorte pikkus on enamasti 2,5 5 (13) km ja laius 0,5-0,8 (3,5) km ning kõrgus 20-40 m (58 m, Sootaga voor), laiuse ja pikkuse suhe varieerub vahemikus 1:4 1:10. Pikki ja kitsaid voori nimetatakse peenarvoorteks (nt Pupastvere voor). Pikiprofiili alusel on eristatud sümmeetrilisi ja ebasümmeetrilisi ehk komeetvoori. Esimestel on kõrgeim koht voore keskel, teistel on liustikupoolne ots tömp ja see on kõrgem ning laiem, distaalne osa aheneb ja madaldub järk- järgult. Tugevasti ahenevate otstega on läätsvoored. Kõige iseloomulikumad on aga leivapätsi
Tartu Laeva 85 21 145 254 552 4501 2551 Tartu Lenini nim. 85 26 192 278 1373 4372 6812 Tartu Luunja 85 21 101 307 949 4289 5134 Tartu No 85 16 119 241 1661 3628 5309 Tartu Puhja 85 17 57 329 862 3447 2969 Tartu Rahv.Sprus 85 12 67 158 463 3249 684 Tartu Rngu 85 16 105 282 900 3444 1960 Tartu Sootaga 85 15 93 249 1290 4004 3477 Tartu Tartu NS 85 24 131 383 1439 4330 5657 Tartu Vara 85 11 53 257 622 3683 1737 Tartu Vnnu 85 9 105 219 860 3497 2320 Tartu Ülenurme 85 20 119 310 1435 4254 4840 Tartu Alatskivi 86 10 83 172 722 3004 2258 Tartu Avangard 86 21 172 220 975 4111 2513 Tartu Elva 86 24 175 330 790 3582 2420
Tartu Laeva 85 21 145 254 552 4501 2551 Tartu Lenini nim. 85 26 192 278 1373 4372 6812 Tartu Luunja 85 21 101 307 949 4289 5134 Tartu Nōo 85 16 119 241 1661 3628 5309 Tartu Puhja 85 17 57 329 862 3447 2969 Tartu Rahv.Sōprus 85 12 67 158 463 3249 684 Tartu Rōngu 85 16 105 282 900 3444 1960 Tartu Sootaga 85 15 93 249 1290 4004 3477 Tartu Tartu NS 85 24 131 383 1439 4330 5657 Tartu Vara 85 11 53 257 622 3683 1737 Tartu Vōnnu 85 9 105 219 860 3497 2320 Tartu Ülenurme 85 20 119 310 1435 4254 4840 Tartu Alatskivi 86 10 83 172 722 3004 2258 Tartu Avangard 86 21 172 220 975 4111 2513 Tartu Elva 86 24 175 330 790 3582 2420
August Gailit 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel 5. november 1960 Örebro, Rootsi. Ta oli Eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. Üks tema romaan on ,,Punane surm" 1924 Eduard Viiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis. Tema õige nimi on Eduard Wiiralt Viiralt oli tema kodanikunimi. Tema tuntumad tööd on: "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Jaan Koort 6. november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond), Tartumaa 14. oktoober 1935 Moskva. Ta oli Eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Ta on teinud mitmete tuntud inimeste hauamonumente, näiteks Julius Kuperjanovi ja August Kitzbergi. Jaan Koorti järgi on nimetatud ka üks tänav nii Tallinnas kui ka Tartus. Heino Eller Ta sündis 7ndal märtsil 1887 Tartus ja suri 16ndal juunil 1970 Tallinnas. Ta oli helilooja ja pedagoog. Tema järgi on nimetatud ka muusikakool Tartus
annaabi.ee 
