geeni). Umbes 100 snoRNA geeni. Osalevad teiste RNA molekulide modifitseerimisel. Kaks peamist rühma: C/D box snoRNA (suunavad 2`O-riboosi metülatsiooni ja H/ACA snoRNA (suunavad pseudouridüülimist). Peamiselt ühe koopiana. MicroRNA-d (miRNA) osalevad eelkõige geeniekspressiooni regulatsioonis (98% transkribeeritavast genoomist on mittekodeeriv!). Väikesed (~22 bp), tulenevad pikemast (70 bp) eellasmolekulist. Momendiks teada vähemalt 200 miRNA geeni. Ekspressioon sageli kas koe-või soospetsiifiline. Klasterdatud. Osad miRNA-d katalüütilise aktiivsusega, telomeraasiRNA-d. Mitmed antisense RNA-d (umbes 500 geeni), mis osalevad geeniekspressiooni kontrollis (TSIX). coRNA- DNA reverse transkriptsioon, DNA metüleerimine, DNA deletatsioon, DNA transkriptsioon, RNA splaissimine ja editing, RNA scaffold, RBA interference, RNA translatsioon.
jätkab stiili. ''Minu esimesed triibulised'' Eduard Vilde, ''Kevade'' Oskar Luts. Muinasjutuline proosa – Ansomardi (Peäro August Pitka) jutustuskogud ''Jalgsemaa Kitse- eide muinasjutud,'' sisaldas kolme juttu, mis panid alguse tondijuttude traditsioonilie. Pitka hukkus 1915 Poolas sõjas. Teoreetilised vaated lastekirjandusele 1920 Uuriti lastekirjanduse spetsiifilisi probleeme, lastekirjanduse liigitamine muutus põhjalikuks, tekkis soospetsiifiline kirjandus, hariduse ja laienduste aeg, räägiti lastekirjanduse vajalikkusest, 20.sajandil domineeris proosa, kodu armastus ja isamaalised teemad. 30-ndatel toimus tagasilöök, seoses Pätsi vaikiva ajastuga hakati kirjutama tellimusi, teemadeks loomad ja loodus. Teoreetikud: 1) Jüri Parijõgi – pööras tähelepanu lugeja soole ja vanusele, ilukirjandus toidab tema sõnul teadushimu, fantaasiat, kunstilis-psühholoogilised väärtused olulisel kohal lastekirjanduses
Osalevad teiste RNA molekulide modifitseerimisel. Kaks peamist rühma: C/D box snoRNA (suunavad 2`O-riboosi metülatsiooni) ja H/ACA snoRNA (suunavad pseudouridüülimist). Peamiselt ühe koopiana. MikroRNA-d (miRNA) osalevad eelkõige geeniekspressiooni regulatsioonis (98% transkribeeritavast genoomist on mittekodeeriv!). Väikesed (~22 bp), tulenevad pikemast (70 bp) eellasmolekulist. Momendiks teada vähemalt 200 miRNA geeni. Ekspressioon sageli kas koe- või soospetsiifiline. Klasterdatud. Osa miRNA-sid katalüütilise aktiivsusega, telomeraasi RNA-d. Mitmed antisense RNA-d (umbes 500 geeni), mis osalevad geeniekspressiooni kontrollis (TSIX). piRNAd koos PIWI valkudega kontrollivad transposonite ekspressiooni. 14. Valke kodeerivate geenide omadused ja funktsioonid. Inimgeenide suurus on väga varieeruv. Geenide ekson-intron struktuur: Vähesed inimgeenid esinevad üheeksonilistena. Keskmine geeni pikkus 27 kb. Geenide vahe 75 kb, Keskmine eksonite suurus 200 bp
nukleotiidi muutumisel genoomis. 83. Milleks kasutatakse põllumajandusloomade aretuses ja veterinaarmeditsiinis geneetilisi markerid ? Saab kontrollida põlvnemist, tuvastada indiviide, aitavad kindlaks teha haigestumise tõenäosust. Oluline tõuloomade või sperma müügis, aretusselektsioonis. Saab kindlaks määrata sugu, liigi (kui vajalik teada, kes mida tegi). Kui loomal on kindel genotüüp, siis eemaldatakse ta karjast. Amelogeniini lookus on nt soospetsiifiline. Emasel on üks alleel (6bp deletsioon). Isasel kaks erinevat alleeli (heterosügoot). Praimer seondub mikrosatelliitregiooniga, saab üles paljundada ja agaroosgeelil produkti vaadata. 84. Loomade geneetiline identifitseerimine ja vanemluse tuvastamine – kuidas ja miks? kas on õige kutsikas? Tõuloomade, sperma ja embrüote müük. Põlvnemisandmete kontroll toimub välistamise meetodil (välistatakse, kes ei sobi vanemateks ja alles jäävad need, keda
vahel ühiselt. Kuid sealjuures on ka paljastuhnuritel üks silmatorkav altruismi soodustav omadus – nende omavaheline keskmine sugulusaste on väga suur (r = 0,82) mis viitab tugevale inbriidingule. Seega tundub eusotsiaalsust soodustavaks peamiseks teguriks olevat eelkõige suur sugulusaste koloonia liikmete vahel, hoolimata sellest, mis moel see on saavutatud – kas haplodiploidsuse, inbriidingu või klonaalse paljunemise (nagu nt eusotsiaalsetel lehetäidel) teel. Noorloomade soospetsiifiline hajumine – Kuigi paljastuhnureil paistab ilmselt olevat välja kujunenud mingi mehhanism, mis aitab neil inbriidingu ehk lähisugulusristumise negatiivsetest tagajärgedest üle saada, näitavad uurimused, et enamikule liikidele oleks kõrge inbriidingu osakaal hukatuslik. Seepärast on loomadel välja kujunenud mitmed spetsiifilised käitumuslikud iseärasused, mis aitavad inbriidingu taset kontrolli all hoida. Inbriidingu oht varitseb eriti tugevasti loomaseltsinguid
ning seetõttu ka luude pikenemine peatub ning organism pikemaks enam kasvada ei saa. Jämeduskasv Luude jämeduskasv toimub periosti (luuümbrise) osteoblastide poolt sekreteeritud luumaatriksi lisamisega ja seestpoolt laiendatakse luuüdiõõnsust osteoklastide kaasabil 65 9.Soo määramine 87. Soo determinatsioon Soo determinatsioon on mehhanism, millega määratakse antud liigi indiviidile iseloomulik soospetsiifiline fenotüüp (nt mees vs naine; täkk vs mära; utt vs jäär; kukk vs kana; lesk vs töömesilane või mesilasema) Enamikul loomadel on olemas nii emas- kui isassoost isendid, kes produtseerivad soospetsiifilisi sugurakke ning lahksugulise paljunemisega toodavad järglaskonda Loomariigis ei ole hermafrodism ehk mõlemasugulisus laialdaselt levinud (ca 5% liikidest). Kaladel, tigudel, mantelloomadel, korallidel, imiussidel ja nuivähkidel on hermafrodism küllaltki tavaline
aga mitte mõistust... Pealetungivad haigused andsid hoogu nii haiglate, meditsiinikutse, kui arstiõppe arengule. Arstikutse professionaliseerumisele olid loodud muudki tingimused. Mainida võib nt reaktsiooni rahvameditsiini (mitteprofessionaalide poolt viljeldava meditsiini levik seoses trükikunsti arenguga) vastu arstkond lõi süsteemi (litsentsid jm), et iseravijaid turult välja tõrjuda. Eelnevas on ka selge soospetsiifiline moment nö metsikult praktiseerivad arstid olid nimelt sageli naised, kes ju oma sotsiaalsest (kodu, lapsed ja köök) rollist lähtuvalt niikuinii põetajad olid. Renessanss on Valgustusajastule eelnev periood, mil hakkavad hoogu minema nii mitmedki edaspidi olulised tendentsid nt ülikoolide areng. Meditsiiniülikoolidest said juhtivaks Padova ja Leyden (15. sajandil üldse Euroopas ca 40 ülikooli). Õpingutes sai oluliseks practica (entsüklopeediline ülevaade haigustest ja nende
annaabi.ee 
