OMASTAV Ministeeriumi Ministeeriumite Nürida Nüride OSASTAV Ministeeriumit Ministeeriumeid Nüridat Nüridaid SISSEÜTLEV Ministeeriumisse Ministeeriumitesse Nürisse Nüridatesse NIMETAV Uni Uned Soo Sood OMASTAV Une Unede Soo Soode OSASTAV Und Unesid Sohu Soosid SISSEÜTLEV Unne Unedesse Sohusse Soosse NIMETAV Hani Haned OMASTAV Hane Hanede OSASTAV Hane Hanesid SISSEÜTLEV Hanesse Hanedesse
Aadlike jaoks oli ülitähtis abikaasa võrdne staatus. Enamus ameteid pidasid mehed. Naised pidid täitma pereema kohustusi SEISUSLIK ÜHISKOND Oli kolm seisust: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. Inimesed polnud võrdsed. Inimestel olid erinevad õigused. Inimesed jäid eluks ajaks sinna seisusesse kuhu nad sündisid. PÕLLUMAJANDUS JA TALUPOJAD Et saada juurde põllumaad võeti maha metsi ja kuivendati soosid. Alguses ei väetatud põlde. Kui sul oli piisavalt põllumaad suutsid ära elada. Enamus talupoegi olid pärisorjad. LINNAD Linnlasi oli palju vähem kui talupoegi. Linnade jõukus olenes kaubandusest. Kõige kiiremini kasvasid varauusajal pealinnad. Linna ümber olid müürid. Ka linnaelanikel olid seisuste kihid. RELIGIOON JA KIRIK Riik pidas kirikut oluliseks. Jumalateenistusel manitseti inimesi järgima
25. Kus pumbatakse Eestis mineraalvett? Värskas, Iklas, Häädemeestes ja Kärdlas. 26. Kuidas mõjutab inimtegevus põhjavett? Ülemäärase tarbimisega ja reostusega. 27. Iseloomusta sood. Liigniiske, turbasammalde olemasolu, maapinda katab turbakiht. 28. Kuidas sood tekivad? Liigniiskuse ja veekogude kinnikasvamise tagajärjel. 29. Nimeta soo arengu etapid. Madalsoo, siirdesoo, raba ehk kõrgsoo. 30. Miks on Pandivere kõrgustikul vähe soosid? Kuna ta ei ole piisavalt liigniiske.(?) 31. Miks on sood tähtsad? Elupaigaks paljudele linnu-, looma- ja taimeliikidele ning seega olulised liigilise mitmekesisuse säilitajad.
mäekülgedele kuhjati kunstlik liivavall, mida hoidsid koos palkidest seinad. Eristatakse mägilinnuseid, mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnusteks nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid, kus kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele. Ringvall-linnused olid madalate vallidega, 8-10 meetri kõrguste paekividest laotud vallidega linnused. Kasutati ka jõgesid ning soosid kaitseks. 3. Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad, tuli linnused ehitada tasasele maale. Selleks kuhjati linnuseõue kunstlik vall. Ülejäänud Eesti linnused olid tehtud küngastele. Noorem rauaaeg 800-1200 Selle perioodi lõpuks elas Eesti aladel 150k inimest. Suhteliselt edela osa oli väheasustatud, kuna seal asusid sood ja rabad ning sealsed rannikualad olid põlluharimiseks vähesobivad.
sõlmpunktidesse ja sadamakohtadesse. See võimaldas niihästi suhtlust vallutajate emamaa ja teiste keskustega kui ka tagamaade kontrollimist. Uutele linnadele hankisid kohalikud maaisandad või linnaelanikud ise kiiresti ka linnaõigusi. Linn ise moodustas aga omavalitsusliku kogukonna, mille eesotsaas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid peamiselt rikkad kaupmehed. Kuigi linna kodanikkond omas enda elu korraldamisel tähtsat ja laialdast rolli, soosid ka Liivimaa maaisandad – Taani kuningas, piiskopid ja Saksa ordu – linnade teket, lootes nenede kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linlased vabanesid enamasti aga maahärra kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Isandale jäi õigus nõuda linnale kaupmelise eest tolli ning muid makse. Kuna Liivimaa linnade taga oli suuresti vallutajate eliit, kujunes linnaelu selgesti
Siinsetele aladele rändasid sisse Saksmaalt pärit vaimulikud, kes olid mõjutatud Halle pietistlikust õpetusest. Rootsi ajal oleks pietistide kaasa arvatud hernhuutlaste tegevus siinsetel aladel mõeldamatu olnud, kuna Rootsi riik takistas keeldude ja ähvardustega pietismi levikut selleks, et kindlustada ortodoksset luteri õpetust. Uus võim soosis pietiste, kes said nüüd siin kanda kinnitada.5 Paljud pietistid soosid hernhutismi, sest nad vajasid oma vagadusringide jaoks aktiivseid abilisi, kelleks sobisid suurepäraselt rahvalähedased 3 Mati Laur. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn 1999, 141. 4 Aire Võsa. Vennastekoguduse mõju eestlaste eneseteadvusele: kolm palvekirja aastatest 1845-1846. Ajalooline Ajakiri nr (), 242. 5 Otto Webermann. Pietismus und Brüdergemeine. Baltische Kirchengeschite. Göttigen 1956, 150. hernhuutlikud võhikjutlustajad
·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu, töösse e töhe, öösse e öhe. · Mitm part: kuid, kuusid, soid, soosid, truid, truusid, töid, töösid PÕHITÜÜP KOI · Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse · Diftongiga lõppevad oma sõnad (au, hai, (h)ui, kae, kai, krae, lõo, mai, nõu, pai, peo, peoleo, prei, rai, reo, tai, toi, tui, tõu, täi, vau, viu, või, väi) · Pika vokaaliga ee, ii ja üü, ää lõppevad sõnad (jää, kee, kii, klii, küü, lee, pee, pii, prii, püü, rüü, süü, tee, tüü)
annaabi.ee 
