Soorollid muutuvas maailmas Läbi aegade on kehtinud maailmas naiste ning meeste vaheline ebavõrdsus. Õpitudki ajaloos, et peamised tegijad oli mehed ning naistest pole erilist juttu kusagil. Kas tõesti on maailmas valitsenud selline ebavõrdsus? Seda kõike on muutnud aeg ning sotsiaalne ja majanduslik areng. Kuidas on õigused ning ebavõrdsus ajaga muutunud? Aegade alguses koheldi naisi kui alamklassi. Polnud neil mingeid õigusi võrreldes meestega. Naised olid abikaasade võimu all, pidid täitma vastassoo soove. Naise põhilisteks kohustusteks olid kodu korras hoidmine, laste saamine ja nende üleskasvatamine. Meestele pakkusid ka meelerahu lõbunaised, kasvõi vastu tahtmist. Naiste soovide ega tunnetega ei arvestanud keegi. Polnud mingit sõnaõigust, ainult meeste arvamus luges. Nad ei olnud küll rahul oma eluga, kuid ei saanud midagi ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur ning nad olid...
Soorollid tänapäeva ühiskonnas Millest see küll tuleb, et kõik on justkui pahupidi keeratud naised ei taha enam olla ainult sünnitusmasinad ja koduperenaised vaid trügivad sihikindlalt ärimaailma ning on seal edukad veel pealekauba? Viimase aastasaja jooksul on hakanud toimuma pea kõikjal maailmas drastilised muutused mehe naise soorollide vahel. Kas selline raskustega toimetulev ja varjatud liidriroll on naissool alati sees pulbitsenud? Teavad ju kõik jutte teemadel, kuidas juba ammustel aegadel naine vaovahel lapse ära sünnitas ja seejärel atra edasi lükkas. Tundub, et üha enam otsivad naised eneseväljenduseks uusi võimalusi, justkui püüdes endale ja tervele maailmale pidevalt midagi tõestada; nad lähevad võidukalt ,,üle laipade", saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist hakkab ümber saama. Samas on kindlasti r...
Soorollid muutuvas maailmas Kindlasti on naiste ja meeste osad muutunud aja jooksul. On järjest rohkem hakatud rääkima sugude võrdõiguslikkusest. See tähendab, et naine ja mees oleksid võrdsed. Minu meelest pole see tegelikult just kõige õigem, sest kaks sugu on omavahel väga erinevad ega saa olla kõiges võrdsed. Kuigi oleneb. Igalpool maailmas pole midagi muutunud ja naised on ikka nö mõttetud. Nt islamimaades, kus naised peavad kandma loori oma näo ees, veetma kodus aega eraldi ruumis ja tegema majapidamistöid, täitma mehe käske. See loetelu on pikk nendele mõeldud käskudest ja keeldudest. See pole õige, et neil üldse õigusi pole, sest kõik inimesed peaksid olema õigusega elule ja vabadusele samaväärsed. Kahjuks mõjutab usk väga palju meie elu ja tänu selle usu laienemisele pole oodata väga muutusi. Väga ammu oli terves maailmas sugude tähtsus väga ebavõrdselt jaotunud, ehk siis meestel oli suur võim ja naistel polnud seda üldse. Sama...
Kõne Soorollid muutuvas maailmas Väga ammusel ajal olid mehed väga-väga tähtsad ja naised mitte keegi. Meestega võrreldes polnud neil mingeid õiguseid. Nad ei olnud küll oma eluga rahul, aga ei saanud ka midagi ka ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur. Veel rohkem aega tagasi olid kütid mehed, kes tõid koju liha. Koosluse tegelikult elushoidjateks olid korilased ehk naised, kes korjasid marju, juurikaid ja pähkleid, mis oli alati kindlaks toiduallikaks, mida seevastu ei olnud küttimine. Nüüd on naised ja mehed seaduse ees võrdsed. Tundub, et naised püüavad endale ja tervele maailmale tõestada, et nad lähevad võidukalt ''üle laipade'' saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist hakkab ümber saama. Kui uurida lasteaialastelt, mida nemad arvavad poiste ja tüdruk...
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel...
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
annaabi.ee 
