Kasvavad pilliroog, merihumur, punane aruhein, pajuvaak ja harilik hiirehernes. Soostunud niidud: Esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel. Mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal on põhjavee tase alaneb tublisti. Nad on levinud üle kogu eesti, eriti aga Lääne- Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud. Esineb sookaske, haaba, saart, paakspuud, pajusi, lodjapuud, soopihla, pääsusilma, hariliku teravtippu ja kohati ka turbasamblaid. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/niitp.htm http://www.google.ee/imgres? um=1&hl=et&sa=N&biw=1366&bih=643&tbm=isch&tbnid=DpAvy0Q05tyCsM:&imgrefurl=http: //www.miksike.ee/docs/referaadid2005/niidud_janikapalu.htm&docid=INFHQAklnMzzeM&imgurl =http://miksike.ee/docs/referaadid2005/niidud2_janika.jpg&w=325&h=245&ei=rPuMUNLrG8Xjt QbUx4CYCg&zoom=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Niit
perekonna liigid. “ Nimetus Kalevipoja juuksed on pärit muistendist, kus tupp-villpead tekkisid puhkava Kalevipoja maaga kokku puutunud juustest. “ ( Kuresoo, Relve, Rohtmets, 2001, lk 26 ). Villpea hakkab õitsema paarikümneaastasena ning parimasse ikka jõuab umbes viiekümneselt. Nagu inimene! 7 Juulis - augustis saab imetleda kümneid väikesi ja valgeid vesiroose, mis on kaitse all, samuti soopihla ja rabakat. Väikesekasvuline ümaraleheline huulhein on putuktoiduline taim, kes näärmekarvakestega lehtede abil püüab väikeseid putukaid, et leevendada toitainetevaegust. “ Taimede loomtoidulisus on omane just sootaimedele, rabades huulheintele ja madalsoodes võipätakutele. Selline eriskummaline lisatoit on neile taimedele vajalik toitevaeses kasvukohas lämmastiku ja fosfori saamiseks. ” ( Masing, 1997, lk 62 ).
lohkudes ka vee- ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk). Kõige rohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitaineterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindes valitseb viletsakasvuline sookask, põõsarindes pajud ja madal kask, Lääne- Eestis ka porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt rohkem on madalsoometsi Kesk-Eestis. Siirdesoometsad on nii ajaliselt kui ruumiliselt üleminekulise iseloomuga vaheaste madalsoo- ja rabametsa vahel. Madalates lohkudes säilib kaua madalsootaimestik, samas kõrval kujunevatel rabamätastel leidub rabakooslust sookailu, sinika, tupp-villpea ja murakaga. Sookaske hakkab asendama kõveratüveline rabamänd. Rabametsad paiknevad rabanõlvadel ja rabajärvede kaldal. Rabamänd on
kasvab madalsoo- ja lodutaimi, lohkudes ka vee- ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk). Kõige rohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitaineterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindes valitseb viletsakasvuline sookask, põõsarindes pajud ja madal kask, Lääne-Eestis ka porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt rohkem on madalsoometsi Kesk-Eestis. Siirdesoometsad on nii ajaliselt kui ruumiliselt üleminekulise iseloomuga vaheaste madalsoo- ja rabametsa vahel. Madalates lohkudes säilib kaua madalsootaimestik, samas kõrval kujunevatel rabamätastel leidub rabakooslust sookailu, sinika, tupp-villpea ja murakaga. Sookaske hakkab asendama kõveratüveline rabamänd. Rabametsad paiknevad rabanõlvadel ja rabajärvede kaldal. Rabamänd on ainuvalitsev, tingimuste
Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitainete rikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindes valitseb viletsa kasvuline sookask, põõsarindes pajud ja 9 madal kask, Lääne-Eestiska porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt rohkem on madalsoometsi Kesk- Eestis. Siirdesoometsad on nii ajaliselt kui ruumiliselt üleminekulise iseloomuga vaheaste madalsoo- ja rabametsa vahel. Madalates lohkudes säilib kaua madalsoo taimestik, samas kõrval kujunevatel rabamätastel leidub rabakooslust sookailu, sinika, tupp-villpea ja murakaga. Sookaske hakkab asendama kõveratüveline rabamänd. Rabametsad paiknevad rabanõlvadel ja rabajärvede kaldal
tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega. Mätastel kasvavad taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest. Rabastumise algstaadiumis on ülekaalus ja annavad tüübile ilme tarnad ja kõrrelised (pilliroog, sookastik, sinihelmikas). Turbasamblad kasvavad mitmesuguse suurusega laikudena. Hajusalt esineb soopihla, ubalehte, konnaosja jt liike. Rabastumise jätkumisel liituvad turbasambla-laigud, suureneb tupp-villpea, sookailu, sinika, küüvitsa ja rabataimede osatähtsus. Mikrokõrgendikel kasvavad ümaralehine uibuleht, lillakas, pohl, leseleht, laanelill; sammaldest palusammal, laanik, kaksikhambad, karusamblad jt. Põhjavesi on väheliikuv, üleujutused nõrgad. Turbalasundi paksus on tavaliselt 1-3 m, mõnel juhul kuni 8 m
Pööris 10-15 cm pikkune, tihe, roostepunakas või lillakas, lühikeste, püstiste karedate harudega. Pähikud 2,5-3,5 mm pikkused, sirge ohtega. Õitseb juunis, juulis. Paljuneb ka risoomiga. Kasutamine: enne õitsemist koristatult annab hea koresööda suuremate kariloomade jaoks. Tundraaladel on kevadsuvel toiduks põhjapõtradele. SOOPIHL - Comarum palustre; perekonna nimi tuleb kreeka keelest: komaros maasika- puu, maasikapuu ja soopihla viljadel on teatav sarnasus; palustre (lad.k.) soos kasvav. Eestikeelne nimi tuleneb lehtede sarnasusest pihlakaga. Roosõieline. Kasvukoht: siirdesoodes, soodes, veekogude kaldaosas ja õõtsikutel, oma tugeva risoomiga soodustab veekogude kinnikasvamist. Soopihl on mitmeaastane poolpõõsas puitunud varrealuse ja pika risoomiga, mis on mattunud mudasse või turbasse. Maapealsed varred üheaastased, tõusvad, 30-90 cm kõrged. Liitlehed viie
annaabi.ee 
