Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. · Lõhelist tüüpi vulkaanide puhul magma vool pinnale toimub pikki lõhesid ja seejärel valgub magma maapinnale laiali. Magmatismi tagajärjel kujunevad tardkivimid, kivimid liigitatakse tekkimise tingimuste järgi: · Süvakivimid; · Poolsüvakivimid ehk soonkivimid; · Purskekivimid. Tardkivimid liigitatakse SiO2 sisalduse järgi: · Happelised 65-75% · Keskmised 52-65% · Aluselised Tardkivimite lasuvus: Daik- tardkivimitega täitunud lõhe. Nekk- tardkivimitega täitunud vulkaani lõõs. 6.Metamorfism: · Moondekivimid tekivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuri tingimustes keemiliselt aktiivvsete gaaside ja lahuste
oletama. Protsessid toimuvad suurtes sügavustes, me ei näe ega pääse sinna. Objekt on suur Uurismismeetodid Puurimine puurimise probleemid: kõrge temp, suur kivimi tihedus, materjali muutsu rõhu ja temp muutussel, lahused, gaasid Magmatism magmaliste kivimite uurimine. Magma tungimisel maale seguneb see kivimitega, seega ei saa täpset koostist, mis on maatuumas. Magma tungimisel maale tekivad tardkivimid: sübakivimid, soonkivimid, purskekivimid. Ultraaluselised on sellised lillakad värvi Meteoriidid meteroriidid peegeledavad maa siseehitust. Kui asteroidi või komeedi tahke aine Kivimeteoriidid sarnanevad maiste tardkivimitega. Eestis on meteoriite langenud: Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Simuna Laboruuringud võime modelleerida rõhu, temperatuuri Geofüüsikalised uuringud mõõdame mingit paranmeetrit ja teeme selle
fluidaalne e voolutekstuur (Joonis 3). (1) Kivimi koosnemine vahelduvalt erineva mineraalse koostisega vööndeist annab talle vöödilise tekstuuri. 4.4. Tardkivimite tüübid Tardkivimeid rühmitatakse kahe printsiibi alusel. Magma tardumise sügavuse järgi jagatakse kivimid: · purskekivimiteks (efusiivseteks e vulkaanilisteks kivimiteks); · süvakivimiteks (intrusiivseteks kivimiteks), alajaotusena eraldatakse siinhulgas poolsüvakivimid ja lõhesid täitvad soonkivimid. (1) Ainelise koostise, täpsemalt SiO2 sisalduse järgi jagatakse: · happelised kivimid, kõige SiO2-rikkamad, kuni 75%; · keskmised kivimid; · aluselised kivimid; · ultraaluselised kivimid, sisaldavad SiO2 kõige vähem, kuni 40% (Joonis 4). (1)
Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. 65. Kuidas liigitatakse tardkivimid? 66. *I Tekketingimuste järgi: süvakivimid - tarduvad kaua, on selge kristallilise struktuuriga. Poolsüvakivimid/ soonkivimid - vahepealne üleminekuvorm, osa kristalle on välja kujunenud, põhiosa peitkristalliline. Purskekivimid - tekivad plahvatuslikult, toimub kiiresti, mineraale ei näe, peitkristallilised. Kõiki on võimalik kivimi kuju järgi eristada. 67. *II SiO2 järgi: happelised - SiO2 75%, heledad keskmised - SiO2 65%, heledad aluselised - SiO2 52%, kvarts pole nähtav, tumedad ultraaluselised - SiO2 40%, ülekaalukalt mustad leeliselised - SiO2 55,65%, K2O, Na2O 20%. 68
veeretades või hõljudes,Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib.Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. *(4) Kuidas liigitatakse tardkivimid? I Tekketingimuste järgi: süvakivimid - tarduvad kaua, on selge kristallilise struktuuriga. poolsüvakivimid/soonkivimid - vahepealne üleminekuvorm, osa kristalle on välja kujunenud, põhiosa peitkristalliline. purskekivimid- tekivad plahvatuslikult, toimub kiiresti, mineraale ei näe, peitkristallilised. Kõiki on võimalik kivimi kuju järgi eristada. II SiO2 järgi: happelised- SiO2 75%, heledad keskmised- SiO2 65%, heledad aluselised- SiO2 52%, kvarts pole nähtav, tumedad ultraaluselised- SiO2 40%, ülekaalukalt mustad leeliselised- SiO2 55,65%, K2O, Na2O 20% *(3) Maakoore kurrutusliikumised
hõljudes. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub seal kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. 44. Kuidas liigitatakse tardkivimid? Süvakivim on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim. Kivimit moodustavad mineraalitera. Soonkivimid on kujunenud lõhedes magma jääklahustest ja nad erinevad teistest süvakivimitest suurte kristallide poolest. Suure- või hiidkristallilise ehitusega soonkivimeid nimetatakse pegmatiitideks. Purskekivim on vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim. Happelised, aluselised, ultraaluselised, leeliselised I Tekketingimuste järgi: ➔ süvakivimid - tarduvad kaua, on selge kristallilise struktuuriga
Subduktsioonivööndites. 14 · Happelised kivimid (SiO2 65-80%) Ränist üleküllastunud. Heledad ja veidi punakad. Sisaldab kvartsi. Graniit. Mandriline maakoor. b) Magma kristalliseerumiskeskkonna järgi: · Maapõuesised magmakolded: tekivad süva- e. intrusiivsed (e. plutoonilised) kivimid ja lõhedes kristalliseerunud poolsüva- e. soonkivimid. Süvekivimid tekivad sügavustest pärit magma jahtumisel ja tardumisel maakoores. Süvakivimid tulevad nähtavale vaid pärast nendel lasuvate kivimite kulumist ja ärakannet. Magma jahtumisel hakkavad sellest kristalliseeruma mineraalid. · Maapinnale väljaheidetud kiviaines, väljavoolanud laava: purske- e. effusiivsed kivimid. Purskekivimid on tekkinud vulkaanilisel tegevusel (magma maapinnal tardumisel)
annaabi.ee 
