Näiteks viinamarjadel, ilutaimedel jt. tõrjutakse jahukastet bordo vedelikuga või burgundia vedelikuga. Loomade parasiitsed seened : 1. Epitermofüütia on parasiitseen, mis elab inimese marrasnahas ja põhjutab sõrmede, varvaste, kaenlaaluste marrasnaha hävimist. On väga nakkav. Torikulised : need seened on levinud puittaimedel ja põhjustavad puude mädanemist. Torikuliste viljakehadel on eoslehekeste asemed eostorukesed. Tuntumad on kännupess, kasekäsnak, soomustorik jt. Torikulised seened lagundavad taimerakkude koostises olevaid aineid : tselluloosi ja ligniini. Kordamisküsimused / seened 1. Kirjuta, mille poolest erinevad seened teimede ja loomade rakud? 2. Tee joonised nutthallikust ja pintselhallikust, kirjuta juurde mida nendest tead. 3. Kirjuta mida tead pärmseente ehitusest, paljunemisest, kasutusaladest. 4. Tee joonis kübarseene viljakehast (kärbseseened). 5. Mis on mükoriisa ? 6
suures linnas või tööstuspiirkonnas ei suuda see seen elada vahtral elavad jahukastet tekitavad seened, algul tekitavad need lehele valged või hallid laigud, mis laienevad järjest, kuni katavad lehe üleni Harilikule vahtrale võivad lehelaike tekitada veel teisedki seened, mis tekitavad kas suuri ümmargusi pruune või nurgelisi laike tüve südamemädanik on vahtratel samuti levinud, seda haigust põhjustavad vahtratarjak, soomustorik, tuletaelik ja Eestis haruldane põhjanarmik vahtral võib leida veel seent, mis tekitab tuulepesi PEAMISED PROBLEEMID puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak vahtratarjak moodustab suure vana puu tüvel kuni meetripikkuse vertikaalse valgete seenekübarate rivi KASUTUSALAD vahtra õied on meerikkad, neist toituvad paljud putukad vaher annab heledat, hea maitse ja õrna lõhnaga mett ühelt puult võib saada kuni 10 kilo mett
puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa). Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni (tuletael, kännupess, väävlik (söödav), koorikud, lehternahkised, haavataelik, aga ka kukeseened, narmikud, tõlvikud, harikud). Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed. Puravikud, majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid. Limanutilaadsed. Limanutid, vesinutid, võlvnutid. Heinikulaadsed. Heinikud, ebaheinikud, võluheinikud, puiduheinikud, külmaseen, lehtrikud, kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud. Sampinjonilaadsed. Sampinjonid, sirmikud, tindikud. Kärbseseenelaadsed. Napsikulaadsed. Punalehikulaadsed. Vöödikulaadsed. Vöödikud, värvikud, kollanutid, mamplid. Pilvikulaadsed. Pilvikud, riisikad.
Kasekäsnak Piptoporus betulinus Harilik tõrvik Ischnoderma benzoinum Sgk Ganodermataceae Jänesvaabik Ganoderma applanatum Sgk Meripilaceae Vahtratarjak Rigidoporus populinus Sgk Meruliaceae Harilik suitsik Bjerkandera adusta Sgk Polyporaceae Soomustorik Polyporus squamosus Läiktorik Polyporus badius Vääveltorik Laetiporus sulphureus Pajukakk Daedaleopsis confragosa Roostetorik Pycnoporellus fulgens Kuusekõbjuk Trichaptum abietinum Männikõbjuk Trichaptum fuscoviolaceum Karvane kõbjas Funalia trogii
puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa). Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni (tuletael, kännupess, väävlik (söödav), koorikud, lehternahkised, haavataelik, aga ka kukeseened, narmikud, tõlvikud, harikud). Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed. Puravikud, majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid. Limanutilaadsed. Limanutid, vesinutid, võlvnutid. Heinikulaadsed. Heinikud, ebaheinikud, võluheinikud, puiduheinikud, külmaseen, lehtrikud, kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud. Sampinjonilaadsed. Sampinjonid, sirmikud, tindikud. Kärbseseenelaadsed. Napsikulaadsed. Punalehikulaadsed. Vöödikulaadsed. Vöödikud, värvikud, kollanutid, mamplid. Pilvikulaadsed. Pilvikud, riisikad.
helepruunid. Põhjustab tamme südame vahel ka tumepruun, kattunud paksu tugeva mädanikku. Teises faasis jätkub puidu koorega. Seeneliha on korkjas, pruun. värvimine heledaks. Terve ja mädanenud Vilakeha on mitme aastane. Tema puidu vahel tume joon. Võib tungida tamme hümenofoori pind piaklt valge, torukesed on maltspuitu. Esineb tüve alumises kihilised, poorid väga väikesed. Kirme kolmandikus. Eestis harva. Soomustorik muutub pruuniks vajutamisel. Põhjustab kübar ekstsentrilise vart meenutava jalaga, lehtpuude puidu juure ja tüükaosa keskelt nõgusad. Kübara ülakülg kreemikas, mädanikku ka kasvavatel puudel. Kõigepelat kaetud suurte vöönditena asetsevate tekitab valkad laigud, puit värvub pruunide soomustega. Kübara serv terav, kahvatukollakaks ja muutub pehmeks. Piiril seeneliha pehme, hiljem sitke, valge. Poorid mustjas joon
puuduvad juurekarvad, ka nende pikkuskasv on suhteliselt pidurdatud seega kokkuhoid juurte ülesehitamise arvel). On mitut tüüpi mükoriisat. Mükoriisat moodustavad eriti kandseened, vähem ka kottseened ja teised. Paljud söögiseened suudavad elada ainult koos taimega (männiriisikas, kasepuravik jne.). Seetõttu on võimalik kasvatada vaid väheseid seeni, kes mükoriisat ei moodusta: osasid shampinjone ja mitmeid puiduseeni (austerservik, shiitake, sametkõrges (=enokitake), soomustorik, kõrvtarrik jne.). Ka enamusel taimedel on mükoriisa eluks vajalik, sageli eluks möödapääsmatu (käpalised, ka kanarbikulised, puude kasvujõud väheneb ilma mükoriisata väga palju). Keskkonna saastamine ja tallamine võib põhjustada mullaomaduste ränka muutumist, mis võib viia mükoriisaseened hukule. Mükoriisast ilma jäänud puude juuri ründavad kergesti parasiitseened, nad ei suuda enam piisavalt omastada mullast toitaineid. Mükoriisakahjustused
vaid erandina). Eestis laialt levinud paju- ja remmelgaliikidel. Kasvab peamiselt elusatel puudel, rohkelt parkides ja puiesteedel. Kahjustus: poolparasiidina nakatab elavaid puid peamiselt kuivanud oksatüügaste kaudu. Tekitab tüves valge südamemädaniku. Kui seenekübarad ilmuvad lisaks tüvele ka jämedatele osktele, siis on puu seest ohtlikult pehkinud ning tema tüveharud ja suuremad oksad võivad murduma hakata. · Soomustorik Polyporus squamosus Valgemädaniku tekitaja. Üheaastane. Levinud kõikjal. Meil kasvab parkides ja puiesteedel vanematel lehtpuudel, sagedamini saarel, vahtral ja jalakal, samuti nende kändudel ja lamapuidul. 1/3 on leitud leide elusatel puudel, 2/3 leidudest surnud puudel või kändudel. Lame, sageli lai, lühikese jalaga ja korkjas. Ülapind hele, kollakas, tihedalt madalate pruunide soomustega kaetud. Serv terav, veidi alla pöördunud
Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Haigustest kipuvad vahtraid eriti parkides kimbutama ja südamemädanikku esile kutsuma vahtratarjak (Oxyporus populinus) vanemate tüvede alaosas näeme korrustena paiknevaid heledaid seene viljakehi ja soomustorik (Polyporus squamosus), mille heledad viljakehad kasvavad mitukümmend sentimeetrit suureks ja on tumedamate soomustega pealtpinnalt kaetud. Ka pealtpoolt karvaste viljakehadega põhjanarmik (Climcodon septentrionalis) tabandab vahert ja lühendab tema elupäevi. Pargis jalge all sahisevatel vahtra sügislehtedel märkame tihti mõnesentimeetrise läbimõõduga musti laike. Haiguse nimi on vahtra pigilaik (Rhytisma acerinum) ja selliseld vahtralehti võime kohata juba alates juulist
( Laetiporus sulphureus) põhjustab vanemate lehtpuude kiirestiarenevat destruktiivset südamemädanikku. Enim esineb tammel, paplil, haaval, pajudel, lepal jt. Mädanik levib tüves 2.....3 m kõrguseni, haiged puud enamasti murduvad tormis. Seene üheaastased viljakehad ilmuvad juunist kuni augustini. Viljakehad liitunud kübaratena, poolringjad või keeljad, kuni 30 cm läbimõõduga, oranzid või kollakad, noorelt söödavad. Põhjustab tavaliselt vanemate puude hukkumist. Soomustorik (Polyporus squamosus) põhjustab samuti vanemate lehtpuude (jalakas, vaher, saar, sanglepp jt.) valget südamemädanikku. Levib enamasti pargipuudel, metsas harva, enamasti sanglepal. Kübar poolringjas, neerjas või ringikujuline, keskelt nõgus ja sageli allapoole käändunud servaga, kuni 0,5 m läbimõõdus, kollane, kaetud suurte pruunide liibuvate soomustega. Noorelt söödav. Viljakehad ilmuvad mai lõpust kuni septembrini. Metsanduslikult otsest tähtsust ei oma
annaabi.ee 
