......................................................................................................10 3. Austraaliale iselomulikumad roomajad ja kahepaiksed...............................................11 3.1. Krokodilliliste selts................................................................................................11 3.2. Kilpkonnaliste selts................................................................................................11 3.3. Soomuseliste selts, Alamselts: Sisalikulised..........................................................12 3.4. Soomuseliste selts, Alamselts: Maolised...............................................................13 3.5. Päriskonnaliste selts...............................................................................................13 Klassiküsitlus...........................................................................................................................14
Kameeleon. Kameeleonid kuuluvad soomussisalike alamklassi, soomuseliste seltsi ja kameeleoniliste alamseltsi. Alamseltsi kuulub ainus kameeleonlaste sugukond, mis hõlmab 4 perekonda – kokku umbes 90 liiki. Umbes 70 liiki s.o 90% kõikidest kameeleonlastest kuulub kameeleonide perekonda, mille eristustunnuseks on pikk keerduv haardsaba. Muus osas on selle perekonna liigid välisilmelt üsna mitmekesised ja omavahel hästi eristatavad mõõtmete, pea kuju ja tihti pea küljes esinevate mitmesuguste jätkete ja sarvede järgi. Eranditult vaid Madagaskaril ja
Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 1 Sissejuhatus Harilik rästik (Vipera berus) on soomuseliste seltsi rästiklaste sugukonna rästiku perekonna maoliik. Ta on nii Eestis kui ka mitmes muus Euroopa riigis ainus mürkmadu ja ta on Eestis kaitse all. Teda kutsutakse rahvapäraselt nõelussiks, maduussiks, ussiks ja siuks. Valisin selle teema, sest sain kunagi algklassides rästikult hammustada ja see loom huvitas mind kõige rohkem
Kasut. fosforväetiste valmistamiseks. Fosforiit on keemiliselt koostiselt lähedane apatiidile. Esineb settekivimites ja amorfse ehitusega. E 3,2. Värvuselt kollakas, hall, pruun kuni must. Lõputute SiO4 tetraeedrite kihtidega silikaadid. Antud alaklassi kuuluvad silikaadid on kihilise ehitusega, mistõttu nende lõhenevus on ühes suunas täiuslik. Talk Mg3/Si4O10/./OH/2. Tihti on osa magneesiumist talgis asendunud rauaga. Kristalliseerub monokliinselt, enamasti esineb soomuseliste, lehtjate või kompaktsete agregaatidena. K. 1, E 2,7 -2,8. Värvus valge, kollaga, pruunika või roheka varjundiga. Tundub katsumisel rasvasena. Halb soojuse- ja elektrijuht. Tulekindel. Tekib peamiselt magneesiumrikaste ultraaluseliste tardkivimite ja dolomiitide hüdrotermaalsel moondumisel. Maapinna termodünaamilistes tingumustes lagunebmmagneesiumkarbonaadiks ja opaaliks. Jahvatatud talki kasut. paberi- ja keemiatööstuses, eriti puhtaid sorte parfümeerias
elavad roomajad maismaale. Munad muneb emasloom enamasti sooja niiskesse kohta, kus tihti just päikesesoojus pojad välja haub. Roomajatel on otsene areng: munast väljuv roomaja on täiskasvanu sarnane, ainult mõõtmetelt pisem. Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad. EESTI ROOMAJAD Eestis elab 5 liiki roomajaid. Nad kõik kuuluvad soomuseliste seltsi 4. Sugukonda. Arusisalik on 10…16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas
Roomajad jagatakse nelja seltsi: kilpkonnalised, krokodillilised, kärsspealised ja soomuselised. Kilpkonnalisi on umbes 200 liiki. See väga iidne roomajate rühm on tänapäevani säilinud eänu kilprüüle. Krokodillilisi on umbes 20 liiki. Nad on peamiselt levinud troopiliste alade mandri- ja rannikuveekogudes. Kärsspealiste ainus nüüdisaegne liik tuataara on säilinud ainult Uus - Meremaal. Soomuseliste-selts, 5700 liiki hõlmav, on ainus roomajate rühm, kelle arengus on praegu õitseaeg. Sinna kuuluvad sisalikud, maod ja kameeleonid. Roomajate kehaehitus ja füsioloogia. Roomajate arenemine ei ole isegi veeselavatel vormidel seotud veekeskkonnaga. Üks tähtsamaid muutusi maismaa-eluks kehastumise reas on munade soonkestade tekkimine. Soonkest takistab tunduvalt munade kuivamist, kuid ei hoia seda täielikult ära. Munad saavad
Kuigi kahepaiksete eluiga on keskmiselt lühike, on rohukonna maksimaalseks elueaksmõõdetud 18 aastat, mis on küll poole vähem kui 62 harilikul kärnkonnal, aga siiski konnade arvestuses umbes keskmine, olles poole rohkem kui näiteks kärgkonnal ja veekonnal. Looduses on see siiski tunduvalt lühem. Tõenäoliselt ei ela enamik rohukonni looduses üle 46 aasta 3. Harilik rästik (Vipera berus) Eestis ainus looduslik mürkmao liik. Ta kuulub soomuseliste seltsi, rästiklaste sugukonda ja rästikute perekonda. Harilik rästik on Eestis looduskaitse all (III kategooria). Ta on maailma kõige põhjapoolsema levikuga madu ja ainuke mürkmadu nii Eestis kui ka suuremas osas Euroopast. Rästik on laialt levinud Euraasia metsavööndis, asustades Kesk- ja Põhja- Euroopat kuni 68° põhjalaiuseni ja Aasias segametsavööndit kuni 6163° põhjalaiuseni ning taiga lõunaosa, kohati ka steppe. Levila ulatub Suurbritanniast Sahhalini ja Koreani
enamasti lest ja tuulehaug. Eestis on 11 liiki kahepaikseid, neist kolm – harilik mudakonn, kõre ehk juttselg- kärnkonn ja rohekärnkonn on meil oma levila põhjapiiril. Eesti kahepaiksed kuuluvad kahte seltsi. Sabakonnalistest on Eestis kaks vesilikuliiki: tavaline ja laia levikuga tähnikvesilik ja haruldane, mandriosas hajusalt levinud harivesilik. Päriskonnalisi on Eestis üheksa liiki. Eestis elab viis liiki roomajaid. Nad kuuluvad soomuseliste seltsi. Sisalikuliste alamseltsist on Eestis kolm liiki: arusisalik, kivisisalik ja harilik vaskuss. Maoliste alamseltsist elab Eestis kaks liiki – harilik nastik ja harilik rästik. 2010. aasta seisuga on Eestis kohatud 375 linnuliiki, lisaks veel viit – kas vangistusest pääsenud või sisse toodud liiki. Haudelinde on 225 liiki (neist 210 püsivalt). Läbirändel on Eestis kohatud linde 215 liigist (püsivalt 204 liigist), talvel aga 158 liigist (püsivalt 109 liigist)
annaabi.ee 
