meenutades kuuse siluetti. Kõrgus on kuni 15 cm. Lehed keskmiselt 2mm pikad, munajad, tömbi tipuga; leheroog väga lühike. Niiskena muutub vars tumepunaseks. Harilik palusammal paljuneb eostega. Eoses moodustub eelniit, milles kasvavad suguorganitega taimed. Viljastunud munarakust areneb eoskupar ja selles valmivad eosed, mille abil taim levib. Kasvukoht on okas- ja segametsades maapinnal samblarindes harvem kividel. Kasvab palu-, loo-, ja nõmmemetsas, harvem laane-, raba-, ja soometsas. Eelistab kuivemaid ja valgusküllasemaid kasvukohti happelise ja huumusrikka mullaga. Harilik palusammal ei talu puude võralt langevat uhtvett. Palusammal on pohla, mustika ja kanarbiku kaaslane. Teda võib pidada meie kõige tavalisemaks samblaks.
Valm seemnetega inult on vili must.Vili on mürgine. Kasvukohad Harilik paakspuu kasvab kõikjal Euroopas ning Kesk ja Põhja Aasias. Eestis on ta sage. Paakspuu kasvab lehtmetsade alusmetsas ja soode servas, harvem okasmetsas, eelkõige laanemetsas. Teda leidub ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Eestis on ta külmakindel ja mullastiku suhtes vähenõudlik, kõige paremini kasvab viljakatel niisketel muldadel. Põuale peab ta hästi vastu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hariliku paakspuu õied Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
des, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lubjavaesel - Levikud piirab valgusnõudlikkus pinnal, mõnikord ka liivastes kohtades. - Okkad kahekaupa koos Sügavroheline värvus. Kahekojaline - Käbi ( väike ümmargune ) Harilik laanik- Palu- ja laanemetsades huumus- Jugapuu rikastel muldadel. Eelistab niiskemat kasvukohta. - Põõsakujuline Harilik palusammal- Palu-, loo- ja nõmmemetsa- - Sammasjuurestik (sügaval) des, harvem laane-, raba- ja soometsas. Kuivem ja - Mullakuse suhtes nõudlik, eelistab valgem kasvukoht happelise ja huumusrikka huumusrikkaid muldi. mullaga. - Hea varjutaluvusega, kasvab ka täisvalguses, Metsakäharik- Enamasti okas- ja segamets, juhul kui pole ennem varjus kasvanud. varjulembene. - Okkad lapikud, kasvavad ühekaupa, valges Turbasammal- niiske ja märg kasvukoht, sageli spiraalselt, varjus kamjalt
Luuseeme on võrdlemisi suur (kuni 1,5 mm), sile. Maapealne vars on püstine, ogadeta, lühikarvaline ja veidi näärmeline. Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, vähem seemnetega. Seemneid levitavad linnud. 3 Kasvukoht Levinud põhjapoolsetel aladel kõikjal ümber põhjapooluse kuni soode lõunapiirini ekvaatori suunas.(Lisa 3) Eestis kasvukohtades sage. Kasvab rabas (eriti servaaladel), siirdesoos ja soometsas, sageli massiliselt. Kasvab meil vaid toitainetevaestes kohtades. Maitsev mari mitmetele loomadele, näiteks sookurele, karule. Kasvab harilikult koos turbasamblaga, samuti vaid seal, kus kasvab ka mände. Lisa 3 4 Kasutamise viisid Viljad on maitsvad, sisaldavad suhkrut, sidrunhapet, kollast pigmenti, vitamiini C ja muudki.
Välitöid alustati tutvumisest proovitükiga; määrati sammudega uuritava ala ulatus (30 m diameetriga ring) ja tutvuti ala taimestiku, reljeefi ja veereziimiga. Seejärel määrati puurinded ja liigid ning loeti puud. Puurinde lugemist alustati esimesest rindest ja lõpetati alusmetsataimedega. Herbaariumi koostamiseks koguti alusmetsa- ja rohurindetaimed ning samblad. Järgmiseks valiti kaevekoht ning tehti mullaprofiili kirjeldamiseks kaeve. Arumetsas tehtud kaeve sügavuseks sai 75 cm. Soometsas tehtud kaeve sügavuseks sai 125 cm. Kaevetes määrati mullahorisondi tüsedus ja lõimis ning võeti igast horisondist proov äigejoonise ja liimmonoliidi valmistamiseks. Mullaproovid pakiti plastkarpidesse. Kaeve sügavuse ja horisontide tüseduse mõõtmiseks kasutati mõõdulinti. Mullahorisontide määramiseks võeti igast horisondist väike proov ja katsetati, kas sellest on võimalik veeretada kuulikest ja vorstikest ning kas vorstikest on võimalik painutada
Rabamurakas: Rabamurakas talub külma alla 40 °C, kuid on tundlik soola ja kuivuse suhtes. Ta eelistab märgi päikesepaistelisi kasvukohti, mille muld on happeline (pH 3,55). Eestis võib rabamurakat esineda kohati massiliselt. Rabamurakas kasvab rabas, siirdesoos ja soometsas. Tavaliselt esineb ta koos männi ja turbasamblaga ning pigem toitainevaestes kohtades. Rabamurakas on levinud põhjapoolkeral kuni soode lõunapiirini. Ta kasvab põhjas kuni 78. ja lõunas kuni 55. põhjalaiuseni, mägedes hajusalt kuni 44. põhjalaiuseni. Eriti tüüpiline on ta Põhja- ja Baltimaadele, kuid kasvab ka Briti saarte nõmmedel, Gröönimaa rannikul, suuremas osas Venemaast ning peaaegu kõikjal Kanada ja Alaska mandriosas. USA-s kasvab
Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku omastamisele putukaid seedides, et selle liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult ensüüm nitraatreduktaas, mida taimedüldjuhul vajavad nitraatide omastamiseks mullast. RABAMURAKAS Rabamurakas on mitmeaastane kahekojaline rohttaim roosõieliste sugukonnast. Rabamurakas on levinud põhjapoolkeral kuni soode lõunapiirini. Eestis võib kohati esineda massiliselt. Kasvab rabas, siirdesoos ja soometsas; tavaliselt koos männi ja turbasamblaga ning pigem toitainevaestes kohtades. Rabamurakat ohustab rabade kuivendamine. Taim kasvab enamasti 10...25 cm kõrguseks. Vars on püstine; sellele kinnitub tavaliselt 2...4 ümarneerjat 5...7-hõlmalist kergelt voltis tumerohelistlehte. Õied on ühesugulised, 4...6 valge kroonlehega. Õis asub üksikult varre tipus. Õitseb mais ja juunis. Isasõie läbimõõt on umbes 3 cm, emasõis on veidi väiksem. Rabamurakal on pikk ja sitke harunev risoom
METOODILINE JUHEND METSABIOLOOGILISE UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS Metoodiline juhend on koostatud sessiooniõppe metsamajanduse eriala õppuritele abiks metsandusliku uurimistöö koostamisel. Igal õppijal tuleb koostada ja kaitsta esimese kursuse sügissemestri lõpuks metsabioloogiline uurimistöö teemal: "Puistu kasvukohatüübi kirjeldus kahes erinevas koosluses". Kusjuures üks kirjeldus tehakse arumetsas, teine soometsas. Puistute kirjeldamiseks vajalikud välitööd tuleks teha septembrikuu jooksul, sest vastasel korral ei pruugi saada enam õigeid andmeid alustaimestiku kuivamise või külmumise tõttu. Uurimistöö koostamisel ja vormistamisel on soovitav pöörduda õpetajate poole, kes on selle tööga seotud. 1. METOODIKA Töö metoodilises osas näidatakse ära töö koostamise metoodika, nagu näiteks tööde järjekord,
tungivad väga selgelt esile. 5. Õied ja viljad: Rohekasvalkjad mõlemasugulised õied, 3-6-kaupa lehtede kaenlas, tupp- ja kroonlehti viis. Õitseb aastas kaks korda: mais või juunis ja augustis või septembris.Keraja kujuga lihakvili, marjataoline luuvili kahe (harva kolme) luuseemnega, algul rohekaspunane, valminult must. Mürgine. 6. Kasvunõuded: Sageli lehtpuumetsade alusmetsas ja soode servades, vahel ka okaspuumetsas, eelkõige laanemetsas, aga ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskeid muldi. Põuakindel. 7. Kasutus: Puidust valmistatakse joonistussütt, tehakse nikerdustöid. Valmimata viljadest ja koorest saadakse värvainet. Ravimiseks kasutatakse koort, kogutakse kevadel, kuivas säilib kuni 5 a. Eelkõige lahtisti kroonilise kõhukinnisuse korral, aga ka maksavalude, sapivähesuse ja sapikivide puhul. Hea meetaim. Viljad on mürgised.
annaabi.ee 
