Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) vahekorda iseloomustav näitaja. Eesti saab vett juurde sademetest, juurdevoolust naaberriikudest ning põhjaveest Eestist läheb vett ära aurumise teel, jõgede äravoolu naaberriikidesse ning heitvesi merre. Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond: · Tasandikulised, laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga).
Vanemrahavlaul-regilaul-tekkis 2000aastat tagasi Soomelahe ümbritsevatelt hõimudelt. Seotud igapäeva eluga ja esikohal on tekst. Vanarahvalauli liikideks olid töö ja tavandi laulud. Tekst jaguneb värssideks, oluline on algriim, sõnalagused on ühesugused, kasutatakse vana murde keelt. Viis on väikese ulatusega, regilaul o ühehäälne ja ilma pillisaateta. Esitajateks on naised, eeslaulja ja koorivaheldumine, improvisatsiooniline. Uuemrahvalaul- tekkimise aega 18. saj, põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine, linnastumine ja suhtlemine erinevate maade vahel. Sisu- mõjutused ja lanud naaberrahvastelt. Liigid-tantsulaulud, laulumängud, negrutilaulud, armastuslaulud, tekkisid ka vaimulikud rahvalaulud. Tekst jaguneb salmideks tekstis valitsevaks lõppriim. Kasutatakse kirjakeelt. Viisiulatus on suurem(1-12astet) ja palju hüppeid, 20 saj levib mitmehäälsus, esitleti, või lauldi koos või üksi, kasut pillisaadet, laulud...
mullad. Rusu kaldel panga all on paekivi murendid toitaineterikkamad mullad. V2hesel m22ral esineb soomuldi. Rannikul on taimestik mosaiikne: randastel, merikapsas. Taimed on soolalembesed. Merihumul, pilliroog, vareskaerad, luikheinad, kurglehine roos. Rusukaldel kasvab pangamets, mis on salumetsa alltyyp. Seal on laialehelised puuliigid(vaher, saar, kuusk, m2nd, jalakas, lepp, sanglepp). Alustaimestiku tunnused: s6najalad, n6gesed, sinilill, metspipar, metskuukress. Soomelahe saared: Saared jaotatakse nelja nelja ryhma vastavalt nende vanusele ja taimkatte tyypidele. 1)Noorimad merest kerkinud karid v6i ka kuivad. Enamasti ilma puudeta ja p66sasteta. Taimestik on mosaiikne. On tekkinud lindude v6i tuule vahendusel. Lindude r2ndeteedel peatuspaigaks. 2)V2ikesaared. Esineb kindla taimkattega alasid, kus kasvab lisaks rohunditele ka poolp66said. Mustikas, kanarbik, kukemari, Rootsi kukits, lillakad taimed, kibuvitsad, tyrnpuud. 3)Suuremad saared
Command), Mereväe uurimisinstituut (Naval Research Institute). Mereväe peamisteks ülesanneteks on tagada oma territoriaalvetes (rannajoon 1250km) mereseire, rünnakute ära hoidimine merelt, väljaõpe, osalemine rahvusvahelistes kriisirelguleerimistes, koostöö teiste üksustega (piirivalve, veeteede amet), rahvusvaheline koostöö, mereline toetus teistele relvaliikidele ja abi vastuvõtmise võimekus sõjaajal. Ajateenistus mereväes on peamiselt, kas Soomelahe Mereväe juhtimiskeskuse väljaõppekeskuses või Nylandi Brigaadis. Seal toimub ajateenijatele baaskursus, edasi suundutakse Saaristomere Mereväe juhtimiskeskuse väljaõppekeskustesse, kus jagatakse nad kas laeva meeskondadesse (k.a. tuukrigrupp) või baasikaitse üksustesse. Viimaste seast valitakse välja isikud, kellel on parim füüsiline vorm ning saadetakse rootsikeelsesse Nyland Brigaadi väljaõppekeskusesse. Füüsiliselt ja vaimselt raske merejalaväelase väljaõpe
Eesmärgiks oli takistada suurtüki- ja miinipositsioonide loomist seal. N Liidu kõrgem sõjaväeline juhtkond suhtuvad Soome ja eesti salajasse suluplaani äärmise tõsidusega. Eriti efektiivse spionaazi ja luuretegevuse kaudu sai N Liidu juhtkond kätte Soome ja eesti plaanid sulu kavandamiseks ning ka andmed millist relvastust kasutakakse. N Liidu juhtkond teadvustas fakti et Eesti ja Soome koostööl on võimalik sulgeda soomelahe kõige kitsan piirkond. President Päts ja Laidoner oli 1939 aasta suve lõpul aina kinnitanud, ka avalikes seisukohavõttudes, et Esti suudab edn kõigis olukordades kaitsta isegi üksijäetuna. Ilmselt Molotovi-Ribbentropi pakt läi president Pätsi välisppoliitikal jalad alt ja nii kukksid kõik tema illusioonid kokku. Päts ja Laidoner muutsid taktikat ja andsid 1939. aasta septembris järele kõigile N Liidu nõudmistele. Oluline oli, et Eesti ei reageerinud erapooletuse rikkumisele.
2. Oma relvastuse ja varustuse eba piisavus 3. Otstarbeka juhtimis süsteemi puudumine 4. Meeste madal võitlus moraal Paljud deserteerusid, ei usutud, et väike Eesti suudaks võidelda hiiglasliku Venemaaga. 1919-1920a vahetusel hakkas olukorda väga muutuma. Punaarmee edasitung aeglustus Eesti Rahva vägi võttis ette edukaid astu rünnakuid. Suurt edu saavutasin Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomus rongid ja Juhan Pitkas juhitud meredessandid Soomelahe rannikul. Vähem esitles Desserteerumisi moodustati vabatahtlike väe osi. Kuulsuse saavutasid Kalevlaste Malev(spordiseltsi Kalev liikmetest komplekteeritud), Tartumaa kaitseliitlastest koosnev kuperjantide kaitse pataljon, Viljandimaal loodud Skaut pataljon, kooliõpilaste üksused ja soomusrongide meeskond. Korraldati ümber vägede juhtimine, kõik väeosad jaotati sõjavägede ülemjuhatajale kelleks määrati Kindlar Juhan Laidoner. Paranes sõjaväe
-) Reduktsioon riigitalupoja olukord paranes. -) Luterlus jumalateenistus eesti keeles. Põhjasõda 1700-1721 * 1699 moodustasid kolm riiki Rootsi vastase liidu. -) Taani, kuningas Frederich IV juhtimisel, tahtis saada tagasi omale Skandinaavia poolsaare lõuna osa. -) Poola, kuningas August II Tugeva juhtimisel, tahtis Liivimaad, täpsemalt kõiki Rootsi Baltikumi alasid. -) Venemaa, tsaar Peeter I juhtimisel, tahtis enda kätte saada Ingerimaad ehk Soomelahe idaosa. *) Riigid lootsid saada Rootsist võitu, sest esiteks olid võimu vastu näiteks Baltikumi alad ning teiseks oli vana kuningas surnud ning nüüd valitses kuningas Karl XII, kes Põhjasõja algusajaks oli 18 aastane. * Sõda algas veebruaris 1700, Poola poolse Riia piiramisega. -) Samal ajal, kevadel ründas Taani Rootsit, kuid Taani pidi taanduma, sest Rootsi väed maandusid Kopenhaagenis, kuhu tulid neid aitama ka inglased ja hollandlased koos oma laevastikega.
) ebaõnnestuvad - Taani Rünnak ebaõnnestub: Taani-Rootsi rahuleping 1700 - Karl XII pöörab oma armee itta: Peter I on sisse piiranud Narva linna. Narva Lahing 1700 on Rootsi armee hiilgav võit. - Seejärel teeb Karl XII saatusliku vea: pöördub Saksi-Poola aladele viieks kuueks aastas ja jätab venemaa suuna hooletusse. - P1 saab lisaaega ja ta võtab õppust (Armeereformid,relvastumine) - PI alustab võimuhaaramist baltikumis (1701) ja Soomelahe põhjas Ingerimaal (1703), kuhu P1 asutab ankt Peterburgi (Peterburi) linna 1703 (väljaspoole riigipiire kuni aastani 1721!) Venemaa pealinn 1712-1917. - 1707 Karl XII lahkub Poolast (rahuleping 1706) ja suundub itta - Otsustav lahing Poltaava lahing (1709) Rootsi armee kaotus ja Venemaa hiilgav võit. Suur-Rootsi hävingu sümbol! - Karl XII põgeneb allesjäänud 1000 sõduriga Türki, kus veedab 5 aastat (1709- 14)
annaabi.ee 
