1.Milleks näeb Andres lahendust soomaastikuga? Kas tal õnnestub lõpuks oma unistus täide viia? Andres usub, et pidevalt ja usinalt tööd tehes on kõik võimalik ja, et kui eesmärgid ei täitu, on viga väheses töö tegemises. Tema unistus ei täitunud, ta arvas, et kraavi rajamine päästab maa liigse niiskuse eest. 2.Mille eest otsis Jaagup varju kroonuteenistusest? Ta tegi Miina rasedaks ja arvas, et sellega kaasnevad nüüd peeisa kohustused, kuid Miina seda ei oodanud. 3.Kus ja miks nutab Krõõt/Andres 1. Korda? Andres nuttis 1.korda, kui sai teada, et Krõõt on haige ja talle pole enam palju elupäevi jäänud. Krõõt nuttis 1.korda (laudas lehma lüpstes, põllul kartulite võtmise ajal ning söögilauas) põhjuseks palju tööd ja rasked ajad Vargamäel. 4.Mida varjas Mari Andrese eest kirstupõhjas kangarullide all? Laulu-lullu poolt kirjutatud laule, mis rääkis Andresest ja Marist ebaviisakal moel ja ta ei tahtnud, et Andres sellest teada saaks, et ta v...
1.Missususte kaalutlustega ostis Andres Paas Vargame? Andres oli unistanud elamisest oma talus ,mille eest ta hsti hoolitseks ja kus palju td teeks. Kuigi Vargame ei olnud kige soodsama kohapeal ja ei olnud just parim koht, mida tahta ,oli ta siiski valmis tegema kskik mida ,et sellest saaks tema unistuste kodu ja elu t. 2. Missuguse perspektiivsevljapsu taipamiseni judis Andres vitluses soomaastikuga? Ta taipas ,et kui ta tahab saada head viljapldu, peab ta maa kuivemaks saama. Selleks oli aga vaja kaevata kraavid,et vesi mda kraave jkke suunata, kuid kraavid oleksid pidanud minema ka Tagapere maadele. 3. Miks ta ei asunud oma unistust teostama? Sest ta lks pidevalt Oru Pearuga tlli ja nad mngisid ksteisele pidevalt vingerpusse ja kaebasid ksteist kohtusse. 4.Kuidas oli Pearu omandanud oma talu? Pearu isa ehitas selle ,kui ta oli vike ning hiljem ji sinna elama. 5
Tõde ja õigus Luguemiskontroll 1.Missuguste kaalutlustega ostis Andres Paas Vargamäe ? Andres teadis ,et Vargamäe on soine ala ,aga ta tahtis teha selles oma unistuste kodu . Ta nägi palju vaeva ja palus abi veel naabrimehelt Pearult ,et maad kuivendada . Pearu oli algul sellega nõus ,kuid hiljem ehitas tammi ette . 2.Missuguse perspektiivse väljapääsu taipamiseni jõudis Andres võitluses soomaastikuga ? Ma arvan ,et Andres lootis ,et kui ta teeb kõik tõe ja õigusega siis jõuab ka temani see nn armastus, aga päris nii see kahjuks ei läinud . Andres nägi küll palju vaeva oma maaga põhiliselt ,kuid kõik liikus pigem allamäge. Kuigi vahest Andresele siiski õnn naeratas . Andres teadis ,et selle sooga ei tule äärt ega otsa , kuid võitles edasi . 3.Miks ta ei asunud oma unistust teostama ? Peale seda kui Krõõt ära suri vajus Andrese maailm kokku . Tegelikult oli Andres
· Rukis on väljamäel nõnda, et võis öelda: konn istub kaenlaaukudeni sees. · Aga noor oli tuline ja räpakas, eriti kivide vahel, mis seisid paiguti nagu hall hundikari varitsedes, et saha rauapuu otsa kinni hakkaks. · Tema on loonud selle hämarlise öö ja mustendava soo ning raba, mis raamib jõge taevamüürina... Milles näeb Andres lahendust võitluses soomaastikuga? Miks ei asu ta oma unistust teostama? Andres arvab, et kui jõgi risust puhastada hakkaks jõgi kiiremini voolama ja probleem oleks lahendatud ning maad saaks kuivaks, et sinna metsa istutada ja heina- ning põllumaid harida. Andres on kindel, et kui kõik ümberkaudsed naabrid kihelkondadest ja valdadest tuleks oma poegade ja sulastega ning hakkaks mõlemat kallast pidi minema saaks selle probleemi lahendatud
väikseks jäänud. Kohavõlgki oli tasumata 7.Tehke kokkuvõte maa vastupanujõust tema harijale. Andres mõistis, et võitlus maaga kestab igavesti ja annab heal tulemusel vaid viigi. 8.Leidke poeetilisi kujundeid, millega A. H Tammsaare seda vastupanujõudu iseloomustab. Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa. Rukis on väljamäel nõnda, et võis öelda: konn istub kaenlaaukudeni sees. 9.Milles näeb Andres lahendus võitluses soomaastikuga? Andres arvab, et kui jõgi risust puhastada hakkaks jõgi kiiremini voolama ja probleem oleks lahendatud ning maad saaks kuivaks, et sinna metsa istutada ja heina- ning põllumaid harida. Andres on kindel, et kui kõik ümberkaudsed naabrid kihelkondadest ja valdadest tuleks oma poegade ja sulastega ning hakkaks mõlemat kallast pidi minema saaks selle probleemi lahendatud. 10.Miks ei asu ta oma unistust teostama?
kippusid iga aasta uuesti võsasse ja tekkisid mättad, mis raskendasid vikatiga niitmist. Iga aasta võeti küll kirvega võsa maha ja tõmmati nii palju juuri välja kui sai, aga ikka neid tekkis juurde. Mätastega oli sama lugu, neid siluti küll ära, aga ikka leidus neid igal uuel aastal. Poeetilisi võrdlusi: ,,Aga noor oli tuline ja räpakas, eriti kivide vahel, mis seisid paiguti nagu hall hundikari varitsedes, et saha raudpuu otsa kinni karata." Soomaastikuga võideldes teadis Andres seda, et jõe suudme poole on juba vool tugevam, osaliselt kärestikuline. Ainult vargamäel oli jõgi ära ummistunud ja toikaid täis. Siis arvas Andres seda, et kuivenduskraavide kaevamine üksi ei aita, ning peab hakkama peajõge sodist puhtaks tegema. Andres, aga ei hakanud kraavi tühjendama, kuna polnud enam kedagi appi võtta, Sauna-Madis oli juba vana ja vigane, poeg andres pidi kroonusse minema ja keegi teine poleks nagu nii appi tulnud
saada(mis loomi kannaks), heinamaad ning metsa, sest varemalt olevat seal olnud suur mets. Andrese plaanid rikkus Pearu, kes ehitas kraavile tammi, mis ujutas Andresel põllud üle. Sellest tulid Pearuga kohtukäimised, Pearu arvates võib ta teha oma maa peal asuva kraaviga, mida tahab, Andrese arvates oli see ülekohtune. Õiguse taga ajamine väsitas Andrest, mistõttu ta vahest kodus oma viha välja elas. 6) Andres taipab, et perspektiivne väljapääs võitluses soomaastikuga oleks puhastada ära jõgi. Sellest tuleks välja kiskuda vanad tõkked mis veele kõige suuremaks takistuseks, seda tuleksvoogudelt suuremaks teha ja puhastada pilliroo- ja kõrkjapadrikust. Nii voolaks vesi palju kiiremini, veetase langeks mitu jalga ja soomaastik kuivaks tugevamaks pinnaseks. Andres ei asu oma unistust teostama, sest see on liiga suur ettevõtmine. Terve jõe puhastamine ja sügavdamine võtab liiga palju aega. Andres
Kraavide kaevamine oli juba peaaegu seisku jäänud, või kui seda tehti jäi mõni vana puhastamata. Heinamaid oli ta paljude aastate jooksul aina laastanud ja silunud, aga ikka võitles ta veel võseriku ja mätastega. Andrese ehitatud kambrid on ligi paarikümne aastaga sootuks pimedaks ja väikseks jäänud. Kohavõlgki oli tasumata. Peagi mõistis mees et võitlus maaga kestab igavesti ja annab heal tulemusel vaid viigi. Soomaastikuga võideldes leiab Andres et kui jõgi risust puhastada hakkaks jõgi kiiremini voolama ja probleem oleks lahendatud ning maad saaks kuivaks, et sinna metsa istutada ja heina- ning põllumaid harida. Andres on kindel, et kui kõik ümberkaudsed naabrid kihelkondadest ja valdadest tuleks oma poegade ja sulastega ning hakkaks mõlemat kallast pidi minema saaks selle probleemi lahendatud. Kuid unistus jäi teostamatta,sest Andres teadis, et teised mehed ei tule tema ideega kaasa, kuna keegi neist
annaabi.ee 
