Numbriooper- ooper koosnes terviklikest numbritest e osadest(aariad, duetid, tantsud). Instrumentaalmuusika hulka kuuluvad ka intermeedium ja intermezzo, mis olid ooperi vahemängud. Kasutati ka singspiele-tõsise ooperi vahemäng. Inst.muusika teoseid nimetati sonaadiks.(kammer-, soolo-, kirikusonaat)helilooja-a.conelli. orkester-4-häälne(2 viiulirühma, vioolarühm, basso continuo e madala häälega basspillid) soolopillid: viiul, oboe, plokkflööt. Klavikord, klavessiin, orel. Instr.muusika vormid: 1) concerto grosso-suur kontsert(corelli, Händel)eripära: soolopillid mängivad vaheldumisi orkestriga.2) fuuga-põgenemine. Polüfoonilise muusika kõige keerulisem vorm. Koosneb kindlatest lõikudest: *ekspeditsioon(dux- teema esitatakse samas helistikus, comes- teema esitatakse sama põhihelistiku 5. astmelt.) teema tutvustamine * töötlus-muusika areng, teemade edasi arendamine.
USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest Euroopa - 1920 Improvisatsioon Improvisatsioonilisus - sünnib praeguses hetkes Instrumendi valdamine, erakordne musikaalsus Iga kord erinev Akordijärgnevus – 12-taktiline bluusivorm v 32-taktilises AABA- vormis Pillikoosseisud 3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon Rütmigrupp Ül on hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniaid Klaver Kontrabass Löökpillid Bandžo Kitarr Rütm Iseloomulikud elemendid: Sünkoop – rütmikuj muus Meetrum – neljaosaline, rõhutatakse 2. ja 4. lööki Meloodia Voolavad Duur-helilaadis Sageli 3., 5. ja 7. aste madaldatud http://www.youtube.com/watch?v=
2. Teemad on kontrastsemad 3. Töötlus ja kogu teos pikem 19. saj kasutasid heliloojad-romantikud programmilist sümfooniat- teose aluseks oli mõni ajaloo sündmus või kirjanduslik teos instrumentaalkontsert-kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile, I osa on sonaat-allegro vormis Instrumentaalkontserdi tekkepõhjuseks oli avaliku kontsertelu väljakujunemine 18. saj. Esimesed kirjutas Antonio Vivaldi. Klassikaliseks kujundas W. A. Mozart. Enamkasutatavad soolopillid on klaver, viiul. Klassikalise instrumentaalkontserdi eelkäijaks oli 17.-18. sajandil concerto grosso, kus väike rühm soolopille oli vastandatud orkestrile.
- klavessiin,positiivorel,klavikord. Kui tänapäeval on klaverile loodud - ,,klaverimuusika", orelile loodud ,,orelimuusika", siis, kuidas nimetati barokkajastul muusikat, mis oli kirjutatud ükskõik mis klahvpillidele? klaviirimuusika Kus ja kellena töötas kuulus helilooja A.Vivaldi? Milline on tema kuulsaim soolokontsert. (mida tähendab soolokontsert?töötas vaeselastekodus viiuliõpetajana,veeneetsias,aastajad!soolokontsertit esitavad soolo orkester ja soolopillid. Milline on olnud Bachi tuntus tema eluajal, tänapäeval? Miks Bachi ei mõistetud heliloojana tema eluajal? Tema · Millal valitses barokk? Mis tähendas barokk? Sõna "barocco" on pärit portugali keelest.Millal ja miks võeti see nimetus kasutusele? 18saj. · Võrdle barokkaega renessanssi ja tänapäevaga. kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline
Tugevad ooperimuusika mõjutused, samas säilinud vana polüf. stiili võtted. Olid ITA k-des kõrvuti 17.saj. lõpuni; ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid piiblist, luteri koraalidest. Sonaat: bar aegne s. oli instr. teos. Koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. S. võis olla kirikumuusika teos või ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Looja ja suurim meister: Arcangelo Corelli. Instrumentaalkontsert: 3 osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Soolopillid tavaliselt oboe ja viiul. Concerto grosso: Teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkesterühineb ansambliga lõiguti, et kõlaliselt täiendada. Suurim meister: Arcangelo Corelli. Fuuga: plüfoonilise muusika tähtsaim vorm, mitmehäälne teos, hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena. Nimetus it. k-st (fuga põgenemine). Sissejuhatav osa (enne fuugat): prelüüd/toccata/fantaasia. Fuugasid leidub bar. ajastu klaviiri-, oreli- ja koorimuusikas. Suurimad meistrid: G.Fr
isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist, meloodiapillid: vask-, puupuhk- ja löökpillid, soolopillid: kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, rütmigrupp klaver, kontrabass, löökpillid, kitarr (hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniat), rütm paindlik, rütmilised elemendid sünkoop ja rütmiline sving e kiikumine (korrapärane pulss ja mustanahaliste vaba rütmitunnetus), helipikkuste võrdlemine vaba, helisid peetakse tavaliselt üle, ebareeglipärane rütm, meetrum on neljaosaline, rõhutatakse 2 ja 4 lööki, meloodia
8. Monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Sellel on alati saade- meloodiahääl ja basso continuo. Tekstil on olulimne roll, arvati, et selleta ei ole võimalik midagi väljendada. 9. Instrumentaalmuusikas matkib meloodia enamasti kõnet või deklamatsiooni. 10. Basso continuo = generaalbass. Barokile iseloomulik harmooniasaade. 2 pilli- 1 meloodiaks, teine saateharmooniaks. Soolopillid Bassipillid Lauto, klavessiin tsello, bagott 11. Renessans Kirikus, pere ringis, jumalateenistustel. Barokk Meelelahutuseks nt balletidel. Muusika oli teatraalne, tekkis kantaat. 12. Oratoorium tekkis umbes 1600.aastal Roomas. Kui ooperis edastatakse sisu vaatajani muusika ja lavastusega, siis oratooriumis antakse teatraalne sisu edasi vaid muusikaliste vahenditega. Autorid: Händel, Bach, kiriklik oratoorium- Shütz 13
KLASSITSISM 18.sajand 1. Mis on klassitsism? Klassikaline muusika? Klassitsism on ajastu kunstis, kirjanduses ja muusikas. Klassikaline muusika on muusika, mis on üle oma aja elanud ja on populaarne veel tänapäevalgi. 2. Uued muusikazanrid klassitsismi ajastul + seletus. · Sonaat kolmeosaline, tempo on kiire-aeglane-kiire · Instrumentaalkontsert kolmeosaline, temp kiire-aeglane-kiire. Esitasid soolopillid ja orkester. · Keelpillikvartett neljaosaline, esitajateks on I, II viiul, vioola ja tsello · Avamäng kolmeosaline, esitajaks oli orkester · Sümfoonia neljaosaline, tempo on kiire-aegalne-menuet-kiire. Orkestri pillid: puupuhkpillid (oboe, flööt, klarnet, fagott), vaskpuhkpillid (tropmet, tromboonid, metsasarved), keelpillid ( I,II viiul, vioola, tsello, harf), löökpillid. 3. Klassitsisimi ajastu üldiseloomustus. Kui 18
„Eesti ballaadid“ kantaat-ballett- uus žanr, milles on ühendatud regilaul ja tants „Raua needmine“- teos solistidele, segakoorile ja šamaanitrummile Laulude tekstideks on valinud palju ühiskonnakriitilisi tekste. „Lenini sõnad“ „Eesti rahva erakonnamäng“ Muusika filmile „Kevade“ Eino Tamberg Tuntud helilooja ja kompositsiooni professorina, filosoofina Peateosed „Concerto grosso“- kordamööda suurorkester ja soolopillid Anti Marguste „See on Eesti“ Jaan Rääts „Kontsert kammerorkestrile nr 1“
Tegi kõik selleks, et luua enda ümber salapära. Oli oma aja parim viiuldaja. Kirjutas viiulimuusikat. „24 kapriisi viiulile“ MK nr. 24 Koos avaliku kontsertitegevuse arenemisega 19. Sajandil tekkis vajadus selliste teoste järele, mis võimaldasid nii heliloojal kui interpreedil oma meisterlikkust näidata. Selleks sobis hästi instrumentaalkonserdi vorm (tavaliselt 3 osaline teos soolipillile ja sümfooniaorkestrile. Osade tempod on kiire, aeglane, kiire. Eelistatud soolopillid olid viiul ja klaver). Muutused orkestri koosseisus Sümfooniaorkestrid on palju suuremad. Kui varem kasutati ühest liigist 2 puhkpilli, siis nüüd 3 või 4. Võeti kasutusele uued pillid: tuuba, inglissarv, harf. Puhkpillide mänguvõimalused suurenesid. Vakspuhkpillidele lisati ventiilid ja puupillidele klapid. Felix Mendelssohn- Bartholdy MK Pulmamarss muusikast näidendile „Suveöö unenägu“ Oli pärit rikkast ja lugupeetud suguvõsast
täiendada. Concerto Grosso- on tegelikult laiendatud triosonaat ja kuna suur grupp vaid toetab väiksemat siis võib sellist kontserti mängida ka concertinoga. Selle ala suurim meister oli Corelli (12 kontserti esimesed 8 jälgivad kirikusonaadi ja 4viimast kammersonaadi eeskuju). Soolokontsertis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkesrtist sõltumatud nagu concerto grosso`s vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillid sagedamini on viiul ja oboe. Kontsert on reeglina kolmeosaline (k- a-k); kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Peameistrid Torelli ja Vivaldi. Viiulikontserte on loonud ka Telemann, Bach, orelikontserte Händel ,klavesiinikontserte Bach. Lk.12 6. J. S. Bach (1685-1750)
Heliloojad: Alessandro Scarlatti, Tommaso Albinoni, Antonio Caldara, Giovanni Bononcini; perioodi lõpupoole ka Antonio Vivaldi. 1700. aastate alguses kirjutab Händel oma esimesed ooperid. Alessandro Scarlatti (1660-1725) tegutses nii Napolis kui ka Roomas (seal oli ta Rootsi kuninganna Christina kapellmeister). Tema ooperites esinevad da-capo-aariad, tähelepanu keskmes on vokaalmeloodiline liin, orkester hakkab saatma aariaid (enne: basso continuo pluss vähesed soolopillid, mille partiisid mängijad sageli ise improviseerisid), soleerivad orkestripillid aariates; orkestrisaade suhteliselt lihtne, arendatakse üht muusikalist kujundit. Opera seria on aariate-ooper, aariaid oli nii palju, et proovi- ja esituspraktika nõudis nende numereerimist - vältimaks segadusi. Siit ka mõiste numbriooper, s.t. lõpetatud, üksteisest eraldatud osadest koosnev ooper.
annaabi.ee 
