hariduses ja tööturu soolises segregatsioonis. Suurimaks probleemiks on meeste ja naiste palgavahe. Sooline ebavõrdsus on probleem, mis puudutab igaüht, tuues nii naistele, meestele kui ka tervele ühiskonnale kaasa negatiivseid tagajärgi. Hariduselus on põhiprobleemideks tüdrukute ja poiste traditsioonilised haridusvalikud, mis kinnistavad nn tüdrukute ja poiste erialasid ning loovad soodsa pinnase tööturu sooliseks segregatsiooniks. Tööelus on põhiprobleemideks naiste ja meeste koondumine eri ametialadele (n-ö naiste- ja meestetöödele) ning suur erinevus naiste ja meeste keskmistes palkades (sooline palgalõhe on Eestis 27,3%), Naiseks ja meheks sündimine ei tähenda seda, et sünnihetkel on inimestele kaasa antud ka ettemääratud sool põhinevad käitumisjuhised. Soorollid kujunevad välja ühiskonnas ning on dünaamilised ja ajas muutuvad. Jäikade traditsiooniliste soorollide asemel peaksime
seksuaalsuses. MTV auhindade jagamine- Britney ja Madonna suudlus. Videoklippide kokkupanemine ja nende sisu. Inimeste seksuaalse orientatsiooni tagamaad ei ole teadlastele veel selged. 5 peatükk – transseksualism o Transseksuaalne inimene on see, kes tunneb end vales kehas sündinuna ehk nn looduse eksimine kehaga. o Transseksuaalsus ehk soodüsfooria tekib inimestel, kes tahavad oma välimise oleku muuta vastas sooliseks. o Arvatakse, et see on normaalne nähtus kuna inimeste psüühiline osa on korras vaid nende keha segab neid. Diagnoosimine ja psühhiaatriline hindamine Transid ei kuulu bi-, homo-, ega ka heterostereotüüpi. Soodüsfooriat ei ole võimalik kinnitada testidega vaid ainut enesediagnoosimisega. Ainuke probleem transseksuaalidel on see, et muudetud kehad kirurgilisel teel kaotavad oma tegelikkuse tähtsuse ja olulisuse.
4 1.1.2. Arengu erinevused Õppetööd mõjutava faktorina on oluline pöörata tähelepanu ka aju arengu kiirusele. Tütarlaste aju areneb poiste omast kiiremini. Tüdrukute suguhormoon östrogeen soodustab ajurakkude kasvamist, andes eeliseid verbaalsele arengule. Poisse seevastu tuleb rohkem suunata lugema ja jutustama. 2. Soolised erinevused Tüdrukute vähesemat agressiivsust võib pidada kõige suuremaks sooliseks erinevuseks, mida võib märgata juba varajases lapseeas, kus poiste riiakus ja viha selgelt silma torkavad. Poisid muutuvad agressiivseks kahe-kolmeaastaselt, kui hakkab kujunema isiksus. Poiste agressiivsus avaldub rohkem füüsilise kahju tekitamises, tüdrukud kasutavad enam sõnalist agressiivsust. Tüdrukud ei ole nii egoistlikud ja enesekesksed kui poisid. 90% käitumishäiretega lastest on poisid. Poistel tõuseb vihastades testosterooni tase, mis suurendab agressiivsust ja
nahavärvus, usutunnistus või veendumused, vanus, puue, seksuaalne suundumus. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Eesti Vabariigi soolise võrdõiguslikkuse seadus koosneb 8 peatükist ja 25 paragraafist. Siin on välja toodud mõned olulisimad. Soolise diskrimineerimise keeld § 5. Sooline diskrimineerimine 1. Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine, on keelatud. 2. Otseseks või kaudseks sooliseks diskrimineerimiseks ei loeta: 1. sätteid, mis sisaldavad naiste erilist kaitset seoses raseduse ja sünnitamisega; 2. kohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtestamist ainult meestele; 3. ainult naiste või ainult meeste vastuvõtmist mittetulundusühingu liikmeteks, kui see tuleneb ühingu põhikirjast; 4. tööle saamisel või selleks vajaliku koolituse võimaldamisel erinevat kohtlemist
Esimene raskus algab määratlustest. Mis on selektsioon? Juba Darwin liikus alul vales suunas, võttes kasutusele analoogia tõuaretusega. Spencer ja Wallace juhtisid ta tähelepanu asjaolule, et looduses pole olendit (agenti), kes tegeleks parema väljavalimisega. Paremad on need, kes jäävad ellu pärast vähemedukate väljasuremist. Seega - LV on mittejuhuslik elimineerimine. Kuid selle kõrval (ja siin oli Darwin väga läbinägelik) eksisteerib veel valik, mida D. hakkas nimetama "sooliseks valikuks" - sellele on pühendatud näiteks suurem osa tema "The Decent of Man" sisust. Nüüdseks on teemat uuritud suure põhjelikkusega ja õigem oleks seda kutsuda "valik reproduktiivse edukuse nimel". See sisaldab terve hulga eri tähendusega mehhanisme ja fenomene, sh. vanem-järeltulija konflikt, pesakonnarivaliteet, ebavõrdne vanemlik hoolitsus jm jne., k.a. probleeme, mis on ühtlasi / pigem sotsiobioloogilised. Vahe eelmises lõigus
· Lapsepõlves ületavad tüdrukud poisse enamuses tunnetuslikes ülesannetes, peale puberteeti pöördub see vahekord valdavalt meeste kasuks · Mõned psühholoogid apelleerivad meeste 15 % võrra suuremale ajumahule, teised nende vere kõrgemale testosterooni kontsentratsioonile · Sünnieelselt kõrge testosterooni tasemega mõjutatud tüdrukud eelistavad poisilikke käitumisi, riideid & mänge Seksuaalne orientatsioon · Meie sooalast sisekogemust nimetatakse sooliseks identiteediks & selle avalikku väljendamist soorolliks. Mõlemad võivad olla kas mees- nais- või ambivalentsed · Sooline identiteet & sooroll võivad kujuneda erineval moel · LeVay (1991) leidis, et homoseksuaalsete meeste hüpotalamuses on ühe piirkonna tuumad väiksemad kui hetero-seksuaalsetel meestel. See tulemus on ebaselge · Kaksikute uurimused homoseksuaalsuse leviku kohta: Ühemunarakulised Kahemunarakulised Lapsendatud, kooskasvanud poisid 52 % 22 % 11 %