seened(rohehallikud). Rohehallikutest saadakse penitsilliini, mis pärsivad teiste bakterite rakukesta sünteesi. Aktinomütseetidest saadakase aineid, mis üliväikestes kogustes pärsivad teiste bakterite kasvu, takistades nende valgu-ja rakukesta sünteesi, DNA replikatsiooni või transkripstsiooni. · Insuliini tootmine. Insuliin oli esimene ravim, mida geneetiliselt muundatud bakterite abil tehti. Selleks kasutati 1978.aastal soolekepikest(Escherichia oli) ja 1982.aastal seda ravimit juba turustati. Põllumajandus · GMO taimed ehk geneetiliselt muundatud organismid. Nende geene on muudetud pärilikkusainele kunstlikult lisatud võõra geneetilise infoga. · Taimekaitsevahendid. Seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja haigusi. · Silo valmistamine-bakterkäärimine. Keemiatööstus · Pesuvahendid-sisaldavad ensüüme bakteritest ja seentest, mis lagundavad rasvu, valke, suhkruid.
E. coli) on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K- vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest. Mis on Escherichia coli? Escherichia coli või E. coli on inimeste seedetrakti üks levinumaid baktereid. See kuulub enterobakterite perekonda (sinna kuuluvad veel Klebsiella, Enterobacter). E. coli on üldiselt ohutu, kuid võib vahel põhjustada peamiselt kuseteede nakkusi. Viimastel aastatel on esinenud korraga paljude antibiootikumide, sealhulgas fluorokinoloonide ja kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide suhtes resistentse E
Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga 8 suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest. BACILLUS CEREUS Bacillus cereus on eoseid moodustav mikroob, mis satub piima 1) pinnasest (karjamaaperioodil eoste arv piimas suureneb), 2) puudulikult puhastatud ja desinfitseeritud riistadelt, allapanust. Hapupiimasaaduste madal pH pidurdab Bacillus cereus kasvu (Christiansson, 2003, McCabe-Sellers, 2004 ). HALLITUSSEENED Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti
ESCHERICHIA COLI Escherichia coli on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest CLOSTRIDIUM BOTULINUM Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. On kolm peamist botulismi vormi: · toidubotulism
tanapaeval on nendeks mikroorganismid (ainuraksed, vetikad, bakterid, viirused ja mikroseened). Mikroobide isearasused: 1) luhike elutsukkel (viirustel ja bakteritel 20...30 min, mikroseentel 1...2 tundi). See voimaldab uurida geneetilist sidet vaga paljude polvkondade jooksul. 2) suur paljunemiskiirus 3) suguta sigimise korval esineb ka suguline sigimine 4) lihtne kasvatada. Bakteritest koige enam on uurimistoos kasutanud soolekepikest Escherichia coli ja tema faage. DNA ehitus DNA paikneb rakutuumas kromosoomides. Erandiks on munarakud, kus osa DNA-st paikneb ka tsutoplasmas. DNA sisaldab adeniini, guaniini, tsutosiini ja tumiini (puudub uratsiil). E. Chargraff toestas1950.a, et puriin-ja purimidiinaluste suhe DNA-s on alati vordne: A+G=T+C ning adeniini hulk vordub tumiiniga (A=T) ja guaniini hulk tsutosiiniga (G=C). 1950-ndatel aastatel uuriti DNA struktuuri ja mitmed teadlaste toogrupid joudsid jareldusele,
tänapäeval on nendeks mikroorganismid (ainuraksed, vetikad, bakterid, viirused ja mikroseened). Mikroobide iseärasused: 1) lühike elutsükkel (viirustel ja bakteritel 20...30 min, mikroseentel 1...2 tundi). See võimaldab uurida geneetilist seost väga paljude põlvkondade jooksul; 2) suur paljunemiskiirus; 3) suguta sigimise kõrval esineb ka suguline sigimine; 4) lihtne kasvatada. Bakteritest on geneetikud kõige enam kasutanud uurimistöös soolekepikest Escherichia coli ja tema faage. 3 Nukleiinhapped kui geneetilise informatsiooni kandjad. 1944.a avastasid Avery, MacLeod ja McCarty, et geneetilise informatsiooni materiaalseks aluseks on nukleiinhapped - DNA ja RNA. Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed polünukleotiidid. Hüdrolüüsil lõhustuvad nad nukleotiidideks, need omakorda lämmastikaluseks, süsivesikuks (riboosiks või desoksü- riboosiks) ja fosforhappeks
annaabi.ee 
