Siis hakkasid kannupoiss ja Olevipoeg kitsast, aga sügavat auku kaevama, et kaabu kataks selle kinni ja tegid kaabu sisse sala augu. Järgmisel päeval hakkas kuri vetevaim kaabut täitma kuid ei õnnestud. VII Mõõk varastatakse. Võitlus sortsidega. Pikk magamine. Kalevipoeg oli teist päeva Soomes ja ostis sealt seljatäie laudu. Siis läks mere äärde ja vaatas ega sõitmis vahendit pole aga ei olnud. Siis hakkas Kalevipoeg astuma läbi lainete aga siis hakkas padrikus Soolasorts igasuguseid võlusõnu lausuma ja lained muutusid suurteks aga Kalevipoeg läks ikka edasi läbi lainete aga soolasorts oli selle ajaga juba padrikus. ja jäi magama. Ta pani oma mõõga endale kõrvale. Kui Soolasorts nägi et Kalevipojal mõõk oli kõrval siis ta varastas selle ja see libises tal vette. Kui Kalevipoeg ärkas nägi ta et ta mõõk oli kadunud. Kalevipoeg teadis kohe et see oli Soolasortsi töö. Ta läks mõõka otsima. Varsti nägigi ta mõõka vees
poleks tulnud. Läks siis Kalevipoeg Alevipoja ja kulleriga jalutama, kui nad juhtusid Kikerpära sohu. Sealt leidsid nad kaks kaklevat paharetipoega, kes soo pärast kaklesid. Seal kohtusid nad ka vetevaimuga, kellel Alevipoeg rõõmsalt naha üle kõrvade tõmbas. Samal ajal oli aga Kalevipoeg läinud tähtsamaid toimetusi tegema. Peale pikka rännakut jõudis kätte öö ja mees seadis ennast metsa alla magama. Soolasorts oli seda aga näinud ja tahtis nüüd ta mõõka varastada. Mis tal ka õnnestus. Kui Kalevipoeg ärgates seda nägi, mõistis ta kohe kes on süüdlane ja leidis mõõga Kääpa jõe kaldalt üles. Vägilane kutsus sõjariista veest tagasi, kuid, see heitis ette kangelasele ette, et ta Soome sepa juures süütut verd oli valanud. Seega jäi ta sinna sepa poega leinama. Soome sepa sajatuse tõtttu ajas Kalevipoeg sõnad segamini ning ta ütles mõõgale: "Kui keegi,
tänada ja tegi talle paksu tugeva kasuka. Sel hetkel meenus talle aga tema sõbrake, kes seniajani tal vaikselt põues oli olnud. Oh seda kurbust, pisike oli julma võitluse tagajärjel hinge heitnud. Kangelane pidas väärikad matused, kaevas talle haua ja istutas kääpa peale ilusad kirjud marjapõõsad. Pärast seda kinnitas ta pisut keha ning peale pikka ning väsitavat päeva heitis ta magama. Ta ei olnud pikalt maganud, kui ligi hiilis salakaval soolasorts, pea täis kurje mõtteid. Ta silmitses magajat ning lasi käiku oma õela plaani puistas magajale unerohtusid ja lausus nõiasõnu. Oma tempudega ühele poole saanud, lidus ta tagasi paksu metsa. Ööst sai päev, päevast õhtu ja sellest jälle öö ja nii juba nädal, kuid Kalevipoeg ikka veel magas samas sängis liikumatult. Teda käidi otsimas, kuid tulutult. Ta oleks jäänudki niimoodi igavesti magama, kui üks kuri unenägu ei oleks teda lõpuks
kaheks jagada. Kui Alevipoeg ähvardas veevoolu seisma panna, lubas vetevaim talle selle mittetegemise eest suurt tasu. Vetevaimuga katsuti rammu ning võideti teda. Kalevipojal oli soome sepale mõõga eest tasumata ja palus Alevipojal Soomes käia. Sortsid tahtsid Kalevipoja kaevu uputada, kui viimane sinna Ilmaneitsi sõrmust otsima läks, kuid Kalevipoeg ei uppunud. Kalevipoeg käis Pihkvas linna ehitamiseks laudu toomas. Kui ta teekonnast väsinuna magama heitis, varastas Peipsi soolasorts tema mõõga. Kalevipoeg otsis mõõka, kuni leidis selle Kääpa jõest. Mõõk sooviski sinna jääda. Lauakoormaga edasi minnes kohtas Kalevipoeg temalt abi paluvat väikemeest, keda öösel ühest seinast teise lennutati ilma et ta magada oleks saanud. Paksust metsast hüppasid Kalevipoja teele kolm Peipsi sortsi poega. Võitluses nendega purunesid kõik lauad. Üks siilike põõsast soovitas lüüa serviti. See oli hüva nõu. Aga varsti
I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 teist Kalevi poega, soome tuuslar, Uku, saarepiiga, saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks paharetti, vetetaim, Alevipoeg, Ilmaneitsike, Peipsi soolasorts ja ta pojad, siil, kannupoiss, pajavalvurid, põrgupiigad, Sarvik-taat, Olevipoeg, sulevipoeg, Lapu tark Varrak, Hiiglataat ja neitsi, härjapõlvlased, põrgupoiste sõjavärgi ning raudmehed. M ormandama veriseks hõõruma (näiteks rakendiga) K Viru rand, Läänemaa, saar Soome lahes, Soome, tuuletarga talu, sepakoda, Saadjärve kallas, Kikerpära sohu, Pihkva, Kääpa jõgi, Koobas Endla järve ääres, põrgu, Põhjameri, Assamalla A Ennemuistsel ajal.
Kalevipoega ennast aidata. Sortsid aga Kalevipoega kaevus nähes mõtlesid talle kivi kaela veeretada,sõrmuse asemel tuli aga Kalevipoeg kiviga kaevust välja,ning Ilmaneitsike ei saanud kunagi oma sõrmust kätte. Sortsid aga ei andnud alla ja asusid Kalevipoega kiusama. Kui Kalevipoeg lõpuks Peipsi taha jõudis,Pihkvasse,kus parajaid laudu ostis,olid sortsidel juba omad plaanid. Kui Kalevipoeg läbi lainete hakkas kodu poole minema,hakkas soolasorts Kalevipoega kiusama ja leineid vahtu ajama. Kalevipoega ajas see aga naerma,ning kaldale jõudes jäi ta magama. Sorts aga kasutas võimalust ning võlusõnadega varastas Kalevipoja raske ning uhke mõõga,mis hiljem võlusõnade alt vabanedes merre vupsas,ja sinna ka lamama jäi. Ka Kalevipoja palumisel jäi ta mere põhja-veritasu,selle eest et Kalevipoeg tappis halastamatul kombel soome sepa poja. Sortsi unepaeltes magas Kalevipoeg aga 7 nädalat,ning
3.2. Pikk magamine ja unenäod Vaevalt oli Kalevipoeg sõba silmale saanud, kui teda hakkasid piinama möödunud päevasündmustest painavad unenäod kuidas ta kohtus pisikese naljaka mehikesega, kes oli metsatalus vanaeidele tantsinud ning hiljem tolle poegade käest põgenenud, kuidas ta oli sortsidega võidelnud ning hulga kalleid laudu kaotanud, kuidas ta oli abimehest siilile tänutäheks kasuka meisterdanud. Ta ei olnud pikalt maganud, kui ligi hiilis salakaval soolasorts, pea täis kurje mõtteid. Tuuslar silmitses magajat ning lasi käiku oma õela plaani puistas magajale unerohtusid, posis ja lausus nõiasõnu. Oma tempudega ühele poole saanud, irvitas veel vaikselt ning lidus tagasi paksu metsa. 5 Ööst sai päev, päevast õhtu ja sellest jälle omakorda öö, kuid Kalevipoeg ikka veel magas. Kui tema kodukülas nähti, et kuningat ei ole ikka veel saabunud, asus kannupoiss teda rannalt
Üle Kääpa jõe minnes pillas sorts mõõga jõkke. Sorts püüdis mõõka sõnade jõul kätte saada, kuid asjata. Koidu saabudes pages sorts metsa. Kalevipoeg leiab ärgates, et mõõk on kadunud. Kalevipoeg hüüab mõõka, teab, et vargus on sortsi töö. Ta oletab, et sorts ei jõudnud rasket sõjariista kaugele kanda. Kalevipoeg meelitab lauluga mõõka endale vastama, aga mõõk ei anna märku. Kalevipoeg leiab mõõga Kääpa jõest. Mõõk vastab nüüd ja Kalevipoeg kuuleb, kuidas Soolasorts sõnade abil mõõga varastanud. Mõõk ei või jõest ära tulla, sest ehkki ta ihkaks sõjaväljale oma võimu näitama, leinab ta taga sepa poega, kelle Kalevipoeg humalase peaga arutuna on tapnud. Kalevipoeg jätab siis mõõga Kääpa jõkke magama. Ta loitsib, et mõõk tõuseks jõest ise, kui temavääriline mees Kääpa jõe äärde satub. Kui aga jala peaks pistma vette see, kes mõõka enne ise kandnud, siis murdku mõõk tal mõlemad jalad.
aidata. Sortsid aga Kalevipoega kaevus nähes mõtlesid talle kivi kaela veeretada,sõrmuse asemel tuli aga Kalevipoeg kiviga kaevust välja,ning Ilmaneitsike ei saanud kunagi oma sõrmust kätte. Sortsid aga ei andnud alla ja asusid Kalevipoega kiusama. Kui Kalevipoeg lõpuks Peipsi taha jõudis,Pihkvasse,kus parajaid laudu ostis,olid sortsidel juba omad plaanid. Kui Kalevipoeg läbi lainete hakkas kodu poole minema,hakkas soolasorts Kalevipoega kiusama ja leineid vahtu ajama. Kalevipoega ajas see aga naerma,ning kaldale jõudes jäi ta magama. Sorts aga kasutas võimalust ning võlusõnadega varastas Kalevipoja raske ning uhke mõõga,mis hiljem võlusõnade alt vabanedes merre vupsas,ja sinna ka lamama jäi. Ka Kalevipoja palumisel jäi ta mere põhja-veritasu,selle eest et Kalevipoeg tappis halastamatul kombel soome sepa poja. Sortsi unepaeltes magas Kalevipoeg
annaabi.ee 
