Miina Härma Gümnaasium Emma Tammpere EYRE JÄRV referaat Karin Kannerma Tartu 2018 Sisukord · Sissejuhatsus · Asukoht · Eyre järve mõõtmed · Austraalia soolaseim järv · Põnevad faktid Eyre järve kohta · Eyre järve nimi · Eyre järve elustik Sissejuhatus Tere! Olen Miina Härma Gümnaasiumi, 5.b-e õpilane. Nii nagu iga meie klassi õpilane, koostasin ka mina referaadi ühest maailma järvest. Isiklikult valisin Eyre järve (tuntud ka, kui Thanda-Lake Eyre), sest tegu on väga huvitava ja omapärase järvega-selle omapärasustest saate teada referaadi lugedes. Asukoht Eyre järv asub Lõuna Austraalias
Geograafiline asend Surnumeri asub Edela-Aasias ning Aafrika laama nihkepiiril, Jordaania ja Iisraeli piiril. Jordani jõgi voolab loogeldes põhjast, kuni jõuab maailma madalaima maismaapunktini, suubudes Surnumerre (Vahitorni Veebiraamatukogu 2013). Surnumeri on suur äravooluta soolajärv, mille pindalaks on 600 km2. See asub 396 meetrit allpool merepinda ning on suure rifioru osa. Kuigi veekogu nimetus on meri, on see hoopis kahest nõost koosnev järv. See on maailma madalaim punkt ning soolaseim veekogu, mille soola sisaldus on ligikaudu 35 protsenti (Surnumere ökoloogia 2013). Kliima Sademeid langeb 25-50 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Surnumeri troopilise ja lähistroopilised kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Surnumeri BWh (kõrb, kuiv kliima, aastane sademete hulk jääb alla 400 mm) kliimatüübi alla. Talvel järv ei külmu (Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Surnumeri 2013).
Eesti kliima ja Läänemeri Kordamine kontrolltööks 1. Eesti kliimat kujundavad tegurid: a) Päikesekiirguse hulk, millised alad saavad rohkem, millised vähem päikesekiirgust ja miks? Ekvaatorile lähemal olevad alad saavad rohkem ja suurtematel laius kraadidel olevad alad vähem, sest päike paistab sinna suurema nurga alt ja nendeni jõuab väiksem päiksekiirgus b) Atlandi ookeani mõju kliimale (soe Põhja- Atlandi hoovus, selle mõju, läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja pinnamoest Rannikul kevad hilisem ja sügis pikem, tuulisem ja päikselisem; sisemaal on kevad varasem ja sügis lühem, pilvisem ja nõrgemad tuuled d) Kõrgustikel sademeid rohkem ja...
Surnumeri asub Edela- Aasias, Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril, Jordaania ja Iisraeli piiril. Surnumeri on suur äravooluta soolajärv (joonis 1), mille pindalaks on 600 km². See asub 396 meetrit allpool merepinda ning on suure rifioru osa. Kuigi veekogu nimetus on meri, on see hoopis kahest nõost koosnev järv. See on maailma madalaim punkt ning soolaseim veekogu, mille soolasisaldus on ligikaudu 35 protsenti. Joonis 1. Surnumeri on kinnine veekogu (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/surnumeri_evelin_viks.htm) Jordan ja mitmed teised jõed toovad Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, kuid Jordani oru tugev kuumus aurustab selle vee kiiresti ja välja ei voola sealt midagi. Surnumerre uhutud mineraalid ja soolad aga jäävad. Soolsus järves on 35%. Sool katab Surnumere kaldaid ja isegi veealuseid objekte.
külmad hoovused ja nende mõju kliimale: toovad külma ja kuiva(Peruu hoovus läänerannikule). Maailmamere omadused. Temperatuur. pinnakiht soojem, sest neelab päikesekiirgust, kõige soojem piirkond asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel(termiline ekvaator), maailmamere temp 3,8C, põhjapoolkeral soojem. erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõunapoolkera vahel, polaaralade temp suur erinevus. Soolsus. Sademete hulk, auramine, soolaseim 30. laiuskraadidel. Keskmine soolsus 35. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning umbes 2 m sügavusest alates on soolsus pidevalt vahemikus 34,6-35 st nendel laiustel, kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem, see väheneb koos sügavuse suurenemisega ning vastupidi pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv sügavuti. Soolsus mõjutab elustikku suurem suurema soolsuse korral
Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Jne. Hüdrosfäär Maailmameri - hõlmab 71% Maailmamerd iseloomustavad: 1. Sisemeri - veevahetus väinade kaudu 1. Keskmine soolsus - 35 pr. Nt. Punane meri, Vahemeri, Läänemeri, Must Troopilistel aladel on soolsus kuni 49 pr. (suur Meri aurumine) Soolaseim koht on Punane Meri - kuni 43 pr. Soolsust põhjustavad põhiliselt NaCl ja MgCl 2. Ääremeri - osaliselt ümbritsetud saarte või 2. Keskmine sügavus - 3711 m poolsaatega) Sügavaim koht Mariani süvik - 11022 m Mõned loevad ääremerede alla ka avamered Nt. Araabia meri, Põhjameri, Labradori meri 3. Avameri - ei ole eraldatud saarte ega 3. Keskmine pinnakihi temperatuur - 17.5
kuiva(Peruu hoovus läänerannikule). · Maailmamere omadused. Temperatuur. pinnakiht soojem, sest neelab päikesekiirgust, kõige soojem piirkond asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel(termiline ekvaator), maailmamere temp 3,8C, põhjapoolkeral soojem. erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõunapoolkera vahel, polaaralade temp suur erinevus. · Soolsus. Sademete hulk, auramine, soolaseim 30. laiuskraadidel. Keskmine soolsus 35. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning umbes 2 m sügavusest alates on soolsus pidevalt vahemikus 34,6-35 st nendel laiustel, kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem, see väheneb koos sügavuse suurenemisega ning vastupidi pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv sügavuti. Soolsus mõjutab elustikku suurem suurema soolsuse korral
Ääremeri - osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaatega) Mõned loevad ääremerede alla ka avamered Nt. Araabia meri, Põhjameri Labradori meri Avameri - ei ole eraldatud saarte ega poolsaartega Nt. Davise meri, Laptevite meri Saartevaheline meri - eraldatud maailmamerest saartega Fidzi meri, Iiri meri, Filipiini meri Maailmamerd iseloomustavad: Keskmine soolsus - 35 (Läänemeres väike 8-10 . Seetõttu liigiliselt vaene) Troopilistel aladel on soolsus kuni 49 (suur aurumine) Soolaseim koht on Punane Meri - kuni 43 Soolsust põhjstavad põhiliselt NaCl ja MgCl Keskmine sügavus - 3711 km Sügavaim koht Mariaani süvik - 11022 km Keskmine pinnakihi temperatuur - 17. Ekvaatoril kuni 27, poolustel kuni -2 Vee liikumine - hoovustena, lainetena ja loodetena Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama
annaabi.ee 
